Seletuskiri - Eesti Kaubandus-Tööstuskoda

muudatus ei reguleeri seda, kuidas on üld- ja erinormid omavahel suhestatud. Nimetatud seostuuakse eelnõuga tehtavate muudatustega välja iga erinormi juures eraldi (vt VÕS-i § 48 lõiget 9).Lõikes 5 määratakse sõnaselgelt kindlaks ka lepingueelse teabe esitamise tagajärjed, täpsemalt see,et kui pooled ei lepi kokku teisiti, muutub lepingueelsete läbirääkimiste käigus edastatud informatsioonlepingu osaks ehk lepingutingimusteks. Eelnõuga kavandatava regulatsiooni eesmärk on tuuaseaduses selgelt välja, missugune tähendus on lepingueelsel teabel pärast lepingu sõlmimist. Praeguon VÕS-is samasugust konstruktsiooni kasutatud ehitise ajutise kasutamise lepingute jaos (vt VÕS-i §381 lg 2). Tarbija õiguste direktiivis on samasugune reegel sätestatud artikli 6 lõikes 5 ning see peabkohalduma sidevahendi abil sõlmitud lepingutele ja väljaspool äriruume sõlmitud lepingutele.Eelnõuga soovitakse kehtestada samasugune regulatsioon üldiselt kogu lepingueelse teavitamiseregulatsiooniga. Üldnormina hakkab VÕS-i § 14 lg 5 kohalduma ka teiste VÕS-is sätestatudlepingueelse teabe kataloogide korral (nt VÕS-i §-d 48, 54 jne) ja mis tahes muul juhul, kui pooledesitavad üksteisele andmeid lepingueelse teabena, seega muudatus ei mõjuta mitte ainult tarbijaõiguste direktiivi reguleerimisalas olevaid lepinguid, vaid on märkimisväärselt laiem. Oluline on juhtidatähelepanu asjaolule, et pooltel on võimalik ka teisiti kokku leppida, sh leppida kokku välistavastingimuses VÕS-i § 31 tähenduses, kuid selline kokkulepe peab tarbijaga olema sõlmitud sõnaselgeltehk väljendatud otsese tahteavaldusega tsiviilseadustiku üldosa seaduse (edaspidi TsÜS) § 68 lõike 2tähenduses. Teisisõnu ei tähenda tehtav muudatus, et pooled ei võiks enne lepingu sõlmimistläbirääkimiste käigus vahetada täiendavat teavet, teha selle pinnalt uusi tahteavaldusi ning kujundadalepinguline suhe teistsuguseks, kui see oleks olnud esialgse lepingueelse teabe pinnalt. Sellisel juhulmuutub lepingu osaks hilisem teave või välistava tingimuse puhul ei muutu lepingueelne teave üldselepingu osaks. Selline võimalus võib olla kasulik tarbijale, kes soovib läbirääkimiste käigus leppidakokku nt hinnas või muudes tingimustes, mis on tema jaoks võrreldes esialgse pakkumisegasoodsamad. Samas peavad kõik sellised kokkulepped olema sõnaselged. See tähendab, et kui nt poemüügisaalis väljapandud hind on erinev kassas pakutavast hinnast, ei saa kassas pakutav hindlepingu osaks juhul, kui tarbija sellega otsese tahteavaldusega ei nõustu. Seega kui ettevõtja ei juhitarbija tähelepanu asjaolule, et asja hind on erinev ning tarbija maksab nt terve ostukorvi täie asjadeeest kaardiga, saamata aru, et mitmekümne ostetava eseme seas on ühe asja hind erinev, ei saalugeda, et pooled on saavutanud hinna osas uue kokkuleppe. Sellisel juhul jõustub leping müügisaalisvälja pandud hinnaga. Samas kui pooled lepivad kassas sõnaselgelt otseste tahteavaldustega kokkuteistsuguses hinnas, muutub lepingu osaks uus hind, mille suhtes pooled kokkuleppele jõudsid.Oluline on märkida ka, et muudatusega ei mõjutata kuidagi TKS-ist tulenevaid hinna avaldamisenõudeid ega Tarbijakaitseameti õigust teostada hinna avaldamise üle järelevalvet.Paragrahvi 14 1 loomise eesmärk on üle võtta tarbija õiguste direktiivi artikli 5 lg 1, mis sätestabkauplejale lepingueelse teabe andmise kohustuse lepingute puhul, mis ei kvalifitseeru väljaspooläriruume sõlmitavaks lepinguks või sidevahendi abil sõlmitavaks lepinguks. Seega reguleerib seeartikkel teabe andmise kohustust ettevõtja äriruumides sõlmitavate tarbijalepingute puhul.Kõnesoleva paragrahvi lõige 1 annab loetelu teabest, mis tuleb tarbijale enne lepingu siduvaksmuutumist esitata. Siinkohal on oluline rõhutada, et ettevõtja peab selle teabe tarbijale andma üksnesjuhul, kui selline teave ei ole tarbija jaoks tuletatav lepingu kontekstist. Seega ei pea müüja tarbijatteavitama sellest, et leiva põhiomadus on täita kõhtu või et leib rikneb kiiresti, küll aga sellest, millisedon nutitelefoni omadused, sest tavatarbija ei pruugi nendest teadlik olla, näiteks asjaolust, et uuttelefoni sisse lülitades ühendub telefon automaatselt internetiga ja kui isikul pole internetipaketti, tekibsellest talle rahalisi kohustusi. Oluline on siinkohal rõhutada ka seda, et kuigi kõnesolev paragrahv einäe teavitamiskohustusele ette vorminõuet, tuleks müüjal või teenusepakkujal seda teha siiski viisil,mis võimaldab tal seda hiljem tõendada.Alljärgnevalt on esitatud täpsem ülevaade lõike 1 punktidest.Punktiga 1 võetakse üle direktiivi artikli 5 lõike 1 p B. Vastava punkti järgi on ettevõtjal kohustusteavitada tarbijat nendest andmetest, mis võimaldavad ettevõtja isiku tuvastamist, esitada tuleb5