eluhooned loode-venemaa linnades ja asulates 8. – 11. sajandil

Sorokin on arvanud, et puid langetati ka sügisel. Tema käsitleb Novgorodi hoonetetemaatikat ja siin on täheldatavad juba mitmed erinevused võrreldes Vana-Laadoga,Pihkva ja Irboska kohta pakutud ehitustraditsioonidega. Seega võib oletada, et kuigipaljuski on üle võetud kohalikelt rahvastelt, siis nii mõnedki lokaalsed tavad ja uskumusedjäid vaadeldava piirkonna kõige suuremas linnas siiski tagaplaanile.Hoonete põhielementideks olid seinapalgid ja vahepostid, lisaks kasutati ka erinevapaksuse ja pikkusega puitplokke, paneele ja laudu. Hoonealuste katmiseks ja põrandatevalmistamiseks kasutati liiva ja savi. Ahjude ehitamiseks kasutati kive, liiva ja savi(Sorokin 2001: 605).Üldjuhul kasutati Novgorodis eluhoonete ehitamiseks seinapalke jämedusega 0,2–0,25m, abihoonete rajamiseks ka peenemaid (Sorokin 2001: 607). Nerevski kaevandi hooneteehitamiseks kasutatud palkide läbimõõt jäi näiteks vahemikku 0,16–0,3 m, elamute puhultavaliselt diameetriga alates 0,22–0,24 m. Vahel esines ka mõningaid erandeid, kuseluhooneid oli ehitatud peenematest, abihooneid aga samas üsna jämedatest palkidest(Zasurtsev 1963: 18).Vana-Laadoga Varjažskaja tänava kaevandis avatud hoonete seinapalkide diameeter jäivahemikku 0,14–0,25 m (Petrenko 1985: 94). Eestis on palgijämedust mainitud Lõhaverelinnusel asunud hoonete puhul, kus see oli 0,15–0,20 m ja vaid üks hoone oli ehitatudoluliselt jämedamatest palkidest (Tõnisson 2008: 120).Seinte vooderdamiseks ja palgivahede täitmiseks kasutati sammalt, et muuta seinadtuulekindlaks (Sorokin 2001: 607). Vana-Laadogas leiti enamuse Zemljanoje linnusehoonete juurest kiilukujulisi savitükke, mis lubavad arvata, et palgivahesid oli tihendatudsaviga. Ravdonikase arvates täideti palgivahed kõigepealt samblaga ja kaeti seejärelsavikihiga (1949: 16). Ka Varjažskaja tänava kaevandi hoonete palgivahedest leiti samblajäänuseid (Petrenko 1985: 94), seega on tõenäoline, et sammal oligi põhiliseks materjaliks,millega palgivahesid soojapidavuse suurendamiseks tihendati.Eestiski tihendati soojapidavuse suurendamiseks eluruumis palgivahesid samblaga ningkülmas eeskojas ka saviga (Lavi 2003: 151). Savitihendite kohta esineb andmeid Asvapronksiaegsest kindlustatud asulast, kus paljud leitud savitükkidest olid ümarpalkidestseinatihendusele iseloomulikult kiilukujulised (Lang 2007: 44; Vassar 1955: 116).Savitihendeid on leitud ka Rõugest (Tõnisson 2008: 117) ning Keldrimäe asulaterritooriumilt avastatud hoone söestunud seinapalkide vahel oli samuti savitihenditefragmente (Lavi 1997: 93).10