eluhooned loode-venemaa linnades ja asulates 8. â 11. sajandil
eluhooned loode-venemaa linnades ja asulates 8. â 11. sajandil
eluhooned loode-venemaa linnades ja asulates 8. â 11. sajandil
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
2.2. UKSED JA AKNADKõige vähem on teada antud perioodi eluhoonete ustest <strong>ja</strong> akendest. Tollastesthoonetest on tavaliselt säilinud vaid üks, parimal juhul paar-kolm alumist palgikorda.Ukseavadele viitavaid süvendeid neil tavaliselt avastatud ei ole, seega on selles osasenamvähem ainsaks allikaks etnograafiline mater<strong>ja</strong>l, mille põh<strong>ja</strong>l võib teha kaudseidjäreldusi. Arheoloogilise ainese alusel on võimalik määrata see hoonekülg, milles asussissepääs, põrandalaudade suuna või eesko<strong>ja</strong> järgi.Novgorodis Nerevski kaevandis ei ole kõnealusest perioodist (<strong>8.</strong>–<strong>11.</strong> sa<strong>ja</strong>nd) leitudühtegi ma<strong>ja</strong>põh<strong>ja</strong>, kus oleks jälgitav ka ukseava, kuigi mõned hooned on säilinud kuninel<strong>ja</strong>nda palgikorrani. See viitab võimalusele, et ukseava paiknes suhteliselt kõrgel(Zasurtsev 1963: 40). Kui ukseava alumine piir asus kolmandast või isegi nel<strong>ja</strong>ndastpalgikorrast kõrgemal <strong>ja</strong> ühe palgikorra kõrguseks arvestada 0,22–0,24 m (eluhoonepalkide keskmine diameeter), siis on tõenäoline, et hoonesse sissepääsemiseks pidikasutama ka mingit astmestikku. Selleks võis olla näiteks pikuti pooleks löödud pakk,millele olid astmed sisse raiutud.Ainult ühel 14. sa<strong>ja</strong>ndi hoonel (D 9 U) oli eesko<strong>ja</strong>poolse seina kolmandal palgikorraljälgitav veerandi palgi sügavune <strong>ja</strong> 0,86 m laiune süvend. Samas ei pea Zasurtsevtõenäoliseks, et see viitab ukseavale, sest süvendis puudub lengitapi pesa. Uks ise olekspidanud olema veel kahe uksepiida võrra kitsam. Sellisesse ukseavasse sobivaid uksi, millelaius oli u 0,7 m, kaevandis siiski leidus (1963: 41).Etnograafilisi hooneid aluseks võttes peaks ukseraam koosnema nel<strong>ja</strong>st osast: kaksuksepiita, pealispuu <strong>ja</strong> lävepakk. Neist kolm elementi – uksepiidad <strong>ja</strong> lävepakk – onhädava<strong>ja</strong>likud, pealispuu võis ka puududa (Zasurtsev 1963: 41). Eesti etnograafilistelhoonetel on ukseavades aga vaid piidad, mis ühendati tapi abil ava pealt <strong>ja</strong> alt läbi jooksvaseinapalgiga. Eraldi lävepakku <strong>ja</strong> pealispalki ukseavasse ei paigaldatud (Tihase 2007: 82).Võtnud aluseks hilisemate perioodide tervikuna säilinud uksed Nerevski kaevandist,oletab Zasurtsev, et ka varasematel a<strong>ja</strong>järkudel valmistati uksed sarnaselt, põõnadelekinnitatavatest plankudest. Et ukseplankude vahele ei jääks pragu, olid need omavahelliidetud kolmnurgakujulise servseotisega (1963: 41).23
Change language