eluhooned loode-venemaa linnades ja asulates 8. â 11. sajandil
eluhooned loode-venemaa linnades ja asulates 8. â 11. sajandil
eluhooned loode-venemaa linnades ja asulates 8. â 11. sajandil
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
1. TÖÖRIISTAD, MATERJAL, TEHNIKAD JAKONSTRUKTSIOONIELEMENDID1.1. TÖÖRIISTADHoone ehitamine algab tööriistade <strong>ja</strong> mater<strong>ja</strong>li valikust. Tööriistadest kasutatikäsitletaval perioodil (<strong>8.</strong>–<strong>11.</strong> saj) eeskätt kirveid, nugasid <strong>ja</strong> peitleid. Kuid põhilisekstööriistaks oli siiski kirves, millega tehti ära enamus töödest. Lisaks kasutati tõenäoliselt kapuidust kiilusid palkide lõhestamiseks ning puuvasarat. Novgorodi uuri<strong>ja</strong> Sorokini väiteloli hoonete ehitamisel kasutusel ka saag (2001: 607), aga Faradževa on seisukohal, et saagikõnealusel perioodil hoonete ehitamisel ei kasutatud (1991: 44).Primitiivsemad saed väiksemate tööde tegemiseks olid kasutusel juba kivia<strong>ja</strong>l <strong>ja</strong>tänapäevastele sarnanevad saed võeti Vahemereäärsetes kultuurimaades tarvitusele samutiüsna varakult. Näiteks Vana-Egiptuses tunti väikest vukssaagi ning Vana-Kreeka <strong>ja</strong>-Rooma tislerid kasutasid raamsaagi. Sellele vaatamata puuduvad kindlad tõendid, etpõh<strong>ja</strong>poolse Euroopa maade rahvapärases tehnikas (hoonete ehitamisel) oleks sedalaialdaselt kasutatud. Sama kehtib üsna tõenäoliselt ka Vene alade kohta (Viires 2006: 57).Üldslaavi sõna пила juured ulatuvad juba varasemasse aega, kuid kindlamad tõendidselle tööriista kohta pärinevad alles 1630. aastast, kui termin пилить ilmub kir<strong>ja</strong>likesseallikatesse. Väiksemad saetüübid kuulusid linnakäsitööliste tööriistade hulka tõenäoliseltjuba keska<strong>ja</strong>l. Suursaag metsatöödel <strong>ja</strong> hoonete ehitamisel leidis puidutöötlemise riistanalaiemat kasutust aga alles paar-kolm sa<strong>ja</strong>ndit tagasi (Viires 2006: 57).Võrreldavalt võib lisada, et ka Eesti aladel suursaagi kõnesoleval perioodiltõenäoliselt ei tuntud. Selle kohta puudub nii esemeline kui ka keeleline tõestusmater<strong>ja</strong>l(Viires 2006: 57). Siingi algas suurte palgilõikamise saagide laialdasem kasutuselevõttalles 19. sa<strong>ja</strong>ndil (Viires 2006: 58; 60). Nii puude langetamine, tükeldamine kui ka palkidenurkamine ma<strong>ja</strong>seintes toimus enne seda vaid kirve abil. Põrandate <strong>ja</strong> katustevalmistamiseks va<strong>ja</strong>lik mater<strong>ja</strong>l (kisklauad <strong>ja</strong> lõhandikud) valmistati lõhestamistehnikaskirvest <strong>ja</strong> kiilu kasutades (Viires 2006: 59). Seega võib Sorokini väites, et hooneteehitamisel kasutati suursaagi juba 10.–<strong>11.</strong> sa<strong>ja</strong>ndil, tõsiselt kahelda. Põhiliseks tööriistakska Loode-Venemaal tuleb pidada ilmselt ikkagi kirvest.8
Change language