eluhooned loode-venemaa linnades ja asulates 8. â 11. sajandil
eluhooned loode-venemaa linnades ja asulates 8. â 11. sajandil
eluhooned loode-venemaa linnades ja asulates 8. â 11. sajandil
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
pindalaks saadi u 80 m². Hoone põh<strong>ja</strong>seina pikkus ulatus 11,8 m. Hoone oli märgatavaltsuurem hilisematest, 10. sa<strong>ja</strong>ndi hoonetest, üldmõõtmetega 9 × 12 m (Ravdonikas 1950:10).R<strong>ja</strong>binin on 1985. a. kokku võtnud ka samas kihis asunud, 9. sa<strong>ja</strong>ndi lõpul ehitatudsuure hoonekompleksi uurimistulemused, mis baseerusid kolmel erineval kaevamisel.1950. a. leiti kaevandi lääneservas selle ehitise idaosa, enamus hoonest jäi väl<strong>ja</strong>poolekaevandi piire. 1973.–1975. aastatel R<strong>ja</strong>binini juhtimisel läbiviidud kaevamiste käigus tuliväl<strong>ja</strong> lõunaosa ning 1981. aastal avati hoone lõplikult. Selle pikem külg kulges pikiVolhovi jõe kallast. Hoone üldpindalaks mõõdeti u 170 m ². Kompleksi rõhtpalkseintegaeluhoone mõõtmed olid 10,4 × 7,45 m, seega põh<strong>ja</strong>pindalaks 77,5 m² (R<strong>ja</strong>binin 1985: 39).Zeml<strong>ja</strong>noje linnuse 10. sa<strong>ja</strong>ndi hoonetest on põh<strong>ja</strong>likuma vaatluse alla võetud kümmeilmekamat hoonekompleksi (vt lisad: joon 23). Tervelt üheksal juhul olid <strong>eluhooned</strong>ruudukujulised <strong>ja</strong> vaid ühel juhul ristkülikukujulise põh<strong>ja</strong>plaaniga. Ruudukujulisteeluhoonete seinapikkused jäid väikeste kõikumistega vahemikku 3,7–3,9 m kuni 5,5–6 m(Ravdonikas 1949: 15).Kui eelnevad autorid olid Vana-Laadoga 10. sa<strong>ja</strong>ndi kihi hooned viinud ühise nimeta<strong>ja</strong>– kiht D – alla, siis Var<strong>ja</strong>žska<strong>ja</strong> tänava piirkonna kaevandi puhul on Petrenko selle perioodihooned <strong>ja</strong>ganud üheteistkümnesse ehitusjärku (1985: 83–84). Eluhoonete mõõtmete kohtaon suhteliselt vähe andmeid. Vanimate ehitusperioodide (XI–VI) puhul ei ole hoonetemõõtmeid üldse mainitud.Veidi rohkem on andmeid alates 10. sa<strong>ja</strong>ndi II poolest. V ehitusjärgus ehitatud hooneII–V-5 oli kestnud läbi mitme ehitusjärgu. Selle korduvalt remonditud hoone mõõtmed olid10 × 10 m (Petrenko 1985: 91–92).III ehitusjärgu 17 erinevat tüüpi hoone hulgas oli kaks hoonekompleksi, millest III-2kujutas endast ruudukujulise põhiplaaniga rõhtpalkehitist põh<strong>ja</strong>pindalaga u 50 m ². Hoonelääneseinaga liitus veel teinegi rõhtpalkehitis mõõtmetega 3,2 × 4 m (Petrenko 1985: 91–92).Enamus II ehitusjärgu rõhtpalkhoonetest polnud eriti suured <strong>ja</strong> omasid ruudu- võiristkülikukujulist põhiplaani. Vaid üks hoone (II-9) paistis teiste seas silma omamõõtmetelt. Ainuüksi rõhtpalkseintega köetava ruumi pindala oli 62–70 m², koosjuurdeehitistega ulatus see u 115 m² (Petrenko 1985: 91).Linna tekkimise a<strong>ja</strong>l, <strong>8.</strong> sa<strong>ja</strong>ndi keskel <strong>ja</strong> kohati kuni 9. sa<strong>ja</strong>ndi lõpuni oli enamusVana-Laadoga hoonetest silmapaistvalt suure pindalaga. 10. sa<strong>ja</strong>ndi Zeml<strong>ja</strong>noje linnusehoonete hulgas domineerisid juba oluliselt väiksemad rõhtpalkseintega, valdavalt37
Change language