eluhooned loode-venemaa linnades ja asulates 8. – 11. sajandil

2.3. SEINA-ÄÄRSED PLATVORMID VÕI LAVATSIDNovgorodi Troitski kaevandi krundi G kõige varasema hoone (X-29-170) sees,külgseinast 1,1 m kaugusel fikseeriti postid, mida võis seostada põrandakonstruktsioonigavõi seina ääres asunud madalate lavatsitega. Postide ülaosas olid jälgitavad õnarused,millesse kinnitusid tõenäoliselt põikpalgid, seega võis tegemist olla siiski seinaäärsetelavatsite raamistikuga, arvatavad lavatsid ise asusid maksimaalselt 0,35 m kõrguselpõrandapinnast (Faradževa 1999: 92). Siinkohal võiks otsida paralleele Skandinaaviaeluhoonetega, kus samuti asusid seinte ääres platvormid (suuremates hoonetes kuni 1,5 mlaiused), millel istuvate ja käsitööd tegevate inimeste jalad olid kaitstud tuuletõmbe eest(Roesdahl: 2007: 50–51).Piki küljeseina paiknenud madalad postid olid jälgitavad ka krundil I kolme eriaegsekaevandi piiril asunud hoones. Põrandalauad postide ja seinte vahel puudusid, seega ontõenäoline, et siingi võisid asuda seinaäärsed põrandapinnast veidi kõrgemal asunudlavatsid (platvormid) nagu hoones X-29-170 (Faradževa 1999: 95).Hoone seinte ääres asunud platvormi olemasolu võib oletada ka Vana-LaadogaZemljanoje linnuse kaevandi kihis E 1 asunud 77,5 m² põhjapindalaga rõhtpalkhoones.Selle lõunaseinast oli säilinud kaks, ülejäänud seintest üks palgikord. Hoone mõõtmed olid10,4 × 7,45 m, seega põhjapindalaks 77,5 m². Hoones vahetult vastu seina sisekülgeasetsesid 18–20 cm paksuste, üksteisest 1,7–2,5 m kaugusel paiknenud postide jäänused.Loodenurgas asunud posti külgedel olid selgelt näha tahumise jäljed. Kaks postirida olidjälgitavad ka hoone keskel, need asusid lääne- ja idaseinast 3,1–3,5 m kaugusel (Rjabibin1985: 39). Selline kaugus seintest ei sobi aga kokku hoone üldmõõtmetega. Jooniselt (vtlisad: joon 13) võib näha, et sisemised postiread oli seintest natuke üle 2 m kaugusel ningarvestades seinte pikkuse ja hoone keskel asunud koldega, ei saanudki need postireadseintest oluliselt kaugemal asuda. Nende postiridade põhjal otsustades on tõenäoline, etsiingi oli tegemist seina-äärsete platvormidega.Ka kihis E 2 asunud hoonepõhjal olid ümber ahju jälgitavad maasse kaevatud postidejäänused, millele võisid toetuda hoonesse ehitatud statsionaarsed pingid või lavatsid(Ravdonikas 1950: 14). Kui arvestada hoone ja ahju mõõtmeid ja seostada postijäänuseidseinaäärsete platvormide või lavatsitega, siis võib oletada, et need olid u 1,5 või isegi kuni2 m laiused.25