eluhooned loode-venemaa linnades ja asulates 8. – 11. sajandil

perioodist leitud aga vaid maapealsete rõhtpalkehitiste jäänuseid (Rappoport 1975: 116–118).Eestis on süvendatud põhjaga hooneid leitud vähe, nt Iru linnuse hilispronksiaegsedhooned olid veidi maasse süvendatud (Lang 1996: 38; Lang 2007: 39–42; Tõnisson 2008:114). Nooremast rauaajast on u 0,1–0,2 m ulatuses pinnasesse süvendatud ühe hoone põhiavastatud Soontagana linnusel (Tõnisson 2008: 132).1.3.2. Vundamendid ja aluslaotisedVundamentide ehitamise põhieesmärgiks on vähendada seinte ebaühtlast vajumist jaalumiste palgikordade kõdunemist maapinnast eralduva niiskuse tõttu. Seinte aluslaotisedvõimaldavad vältida ka hoonekonstruktsiooni ebastabiilsust, mis tingitud maapinnaebatasasusest (Sorokin 2001: 614; Zasurtsev 1963: 12). Palkhoonete puhul ei ole omaettevundamendi rajamine seinte vajumise vältimise eesmärgil ilmtingimata vajalik, sestpuithoone pinnasesurve on üsna nõrk ja väga tugevat vajumist karta ei ole (Lavi 1997: 103;Lavi 2003:152; Zasurtsev 1963: 12).Novgorodis kasvas kultuurkiht väga intensiivselt, mistõttu maapind muutus küllaltebatasaseks. Lisaks on sealne aluspinnas iseäranis niiske, mistõttu vajadus vundamendirajamise järele oli suurem, kui puithoonete puhul tavaliselt. Paraku näitavadväljakaevamiste tulemused, et vundament ei olnud alati vältimatukskonstruktsioonielemendiks ning sageli ei rajatud neid isegi suurematel hoonetel. Siiski võisüsna tihti kohata alustugesid hoonete nurkade või seinte all, mida Zasurtsev käsitleb samutivundamentidena (1963: 12).Spegalski on aga seisukohal, et hoonete aluslaotisi ei saa üldse käsitledavundamentidena, rõhutades eelkõige terminoloogilist erinevust. Vundamendina saabmõista vaid sellist hoone alust, mis jääb maa sisse ning maapealsed alusmüürid onkäsitletavad soklitena (1972: 162). Tihedat aluslaotist võiks siinkohal siiski nimetada kavundamendiks. Päris kindlasti ei saa aga nimetada iga alustuge ja osalist aluslaotist eivundamendiks ega ka sokliks. Seetõttu kasutatakse allpool mõistet alustugi juhul, kuitegemist ongi vaid üksikute tugedega alumise palgikorra all.Novgorodi Nerevski kaevandi hoonete puhul oli aluslaotisi paigaldatud terve ehitiseulatuses (vt lisad: joonis 6), kuid sageli olid need vaid mõnedel seintel ning üsna tihti võiskohata vaid üksikuid alustugesid alumiste palgikordade ja/või hoone nurkade all (Zasurtsev15