eluhooned loode-venemaa linnades ja asulates 8. â 11. sajandil
eluhooned loode-venemaa linnades ja asulates 8. â 11. sajandil
eluhooned loode-venemaa linnades ja asulates 8. â 11. sajandil
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
tihe aluslaotis terve seina ulatuses. Pihkvas joonistus väl<strong>ja</strong> enam-vähem sama pilt, kuidvahel oli seinte toestamiseks kasutatud ka kive. Irboskas pole aluslaotised vanematehoonete puhul üldse jälgitavad, alates <strong>11.</strong> sa<strong>ja</strong>ndist on hoonetel levinud aga tihedadpaeplaatidest algelised vundamendid.Erinevusi esines ka käsitletava perioodi eluhoonete põrandate osas. Kui Novgorodisdomineerisid tugevalt aluspalkidel laudpõrandad, siis Vana-Laadogas oli puitpõrandatening lihtsate savi- <strong>ja</strong> muldpõrandate vahekord enam-vähem võrdne. Viimases esines kakombineeritud põrandaid – ahju ümber savist, ülejäänud osas aga kõvakstambitudmuldpõrand. Põrandalauad paigutati tavaliselt piki hoone küljeseina, nö käimise suunas,sissepääsust tagaseina poole. Pihkva <strong>ja</strong> Irboska linnuse eluhoonetel domineerisidsavipõrandad lihtsate muldpõrandate ees.Novgorodi Troitski kaevandi, Vana-Laadoga Zeml<strong>ja</strong>noje linnuse <strong>ja</strong> Pihkva linnusehoonetel võisid eluruumis olla ka seinaäärsed lavatsid või platvormid. Selle kohta annavadtunnistust seintest 1,1–2 m kaugusel asunud madalad (u 0,35 m) postiread eluruumis.Leitud on neid sellistes hoonetes, kus nel<strong>ja</strong>kandiline koldease oli ruumi keskel. Kui Vana-Laadogas seostuvad need pigem varasemate hoonetega (<strong>8.</strong>–9. saj), siis Pihkvas on sellistelavatsite olemasolu tõenäoliseks peetud <strong>11.</strong> või isegi 12. sa<strong>ja</strong>ndil. Üldplaanis agaseinaäärsete platvormide laiemat levikut Loode-Venemaal täheldada ei saa.Katuste kohta võib vaid oletada, et eluhoonetel olid viilkatused, mille kattemater<strong>ja</strong>linakasutati kisklaudu või ka õlgi. Peaaegu sama napid on andmed uste <strong>ja</strong> akende kohta. Kunahoone soo<strong>ja</strong>pidavus oli esmatähtis, siis olid uksed suhteliselt väikesed (u 0,7 × 1m) <strong>ja</strong> needasusid tõenäoliselt teisest või isegi kolmandast palgikorrast kõrgemal. Seetõttu poleukseava hoonepõh<strong>ja</strong>del ka jälgitav. Vaid ühel Vana-Laadoga hoonel markeerib uksekohtasüvend teise palgikorra ülaosas. Zasurtsev on oletanud klaasist akende olemasoluNovgorodis juba 10. sa<strong>ja</strong>ndil, kuid tõenäolisem on siiski, et akende asemel olid Loode-Venemaa eluhoonetel siiski vaid väikesed, luugiga suletavad suitsu väl<strong>ja</strong>laskeavad.Kuigi ka ahjudest on säilinud suhteliselt vähe, täheldatakse Loode-Venemaa erinevatespiirkondades suuri lokaalseid <strong>ja</strong> ka a<strong>ja</strong>lisi erinevusi. Ruumi keskel asetsevadnel<strong>ja</strong>kandilised puit- või kivipiirdega savist koldealused seostuvad eelkõige varasematehoonetega. Hilisemate puhul aga domineerivad ahjud, mis paiknesid enamasti hoonesissepääsupoolses nurgas, suuga ukse poole ning haruharva ka hoone tagumises nurgas.Novgorodis olid eluhoonete ahjud enamasti ehitatud puidust platvormidele. Ahjutüübi<strong>ja</strong> konstruktsiooni kohta siin aga piisavalt teavet ei ole. Oletatud on nii kerisahjusid kui kasavist umbahjusid, kumb neist ülekaalus oli, pole teada. Puitplatvormil ahjusid on teada ka47
Change language