eluhooned loode-venemaa linnades ja asulates 8. – 11. sajandil

Pihkva linnuse hoonetes. Irboskas teatakse kerisahjusid vähe. Prevaleerisid kombineeritudahjud – savikummiga ja erinevate põhjakonstruktsioonidega. Eestis domineerisid sel ajalaga hoone uksepoolses nurgas asunud kerisahjud.Varieeruvused hoonete pindala ja ruumide arvu osas olid kõnealuses piirkonnas samutijälgitavad nii ajas kui ka ruumis. Novgorodi Nerevski eluhooned 10. sajandil olid teistepiirkondadega võrreldes suuremad ja tavaliselt mitmeruumilised. Üsna tavalised olid 50–60 m² suurused hooned, 11. sajandil suurenesid need veelgi, isegi kuni 100 m². Troitskikaevandi hooned jäid samal ajal aga vahemikku 30–40 m² ning vanemate hoonete hulgasoli ka üsna väikeseid üheruumilisi, peaaegu ruudukujulisi hooneid, mille mõõtmed jäidvahemikku 3,6 × 3,6 m kuni 5,6 × 5,6 m.Vana-Laadoga hooned olid suuremad just 8.–9. sajandil. Suurim teadaolevmitmeruumiline hoonekompleks oli põhjapindalaga 170 m², üsna tavalised olid aga üle 70m² suurused elamud. 10. sajandiks oli hoonete pindala silmnähtavalt kahanenud. Hooneteruudukujulise eluruumi pindala jäi vahemikku 20–30 m².Irboskas olid üsna tavalised alla 20 m² ruudukujulise põhjaplaaniga üheruumilisedeluhooned. Suureks hooneks on siin peetud elamut, mille mõõtmed olid 5 × 4 m. Vaidüksikutel juhtudel võis siin kohata üle 30 m² eluhooneid.Eeskodadena käsitletud kõrvalruumid Novgorodis ja Vana-Laadogas olid suhteliseltsuured – eluruumi suurusest u ¼ või enam (laius 2–3 m). Need olid ehitatud hooneotsaseina terves ulatuses ja moodustasid sageli eluruumiga ühtse rõhtpalkseintega terviku.Tõenäoliselt oli siin tegemist mitmefunktsiooniliste ruumidega, mida sai kasutada niisahvrina kui ka väiksemate koduloomade varjualusena. Hoone välisuks jäi sellekõrvalruumi lühemasse seina ja eluruumi uks asetses selle suhtes risti.Loode-Venemaa eluhoonetega on väljastpoolt liitunud veel erinevaid juurdeehitisi.Uksesiseid platvorme või sillutisi, mille kohal võis olla ka varikatus, on mainitud nii Vana-Laadoga, Novgorodi kui ka Pihkva eluhoonete juures. Samuti võis hilisemate hoonetejuures täheldada galeriide olemasolu Novgorodis ja Vana-Laadogas. Hilisemakslisanduseks võib pidada ka muldrikku – välimist palgikorda hoone seina ääres.Eesti muinasaegsete hoonetega võib kõige rohkem paralleele leida Pihkva, Irboska jaTroitski (Novgorod) varasematel eluhoonetel. Kõikjal oli levinuimaks elamutüübiksüheruumiline, suhteliselt väikese põhjapindalaga (20–30 m²) rõhtpalkhoone. Suurimerinevus oli ahjude osas. Kui Eesti ja Troitski elamutes domineeris uksepoolses nurgasasunud kerisahi, siis Irboskas olid ülekaalus kombineeritud ahjud, mis pealt olid kaetudsavivõlviga ja põhjakonstruktsioonis kasutati lisaks savile ka kive.48