eluhooned loode-venemaa linnades ja asulates 8. – 11. sajandil

Vana-Laadoga Zemljanoje linnusel avatud hoonetel oli kahte erinevat tüüpi põrandaid:1. lihtsad savi- ja muldpõrandad2. laudpõrandad.Hoonepõhjal ruutude G 3 G 5 –E 3 E 5 piirides oli säilinud osa põrandakatteks olnud savikihist.Saviga kaetud põrandad olid kümnest kirjeldatud hoonest kolmel. Viiel hoonel olid agalaudpõrandad ning Ravdonikas väidab, et need olid vana-Laadoga hoonete puhultüüpilisemad. Väidetavalt oli põrandalaudu paigaldatud nii paralleelselt kui ka risti hooneesiseinaga. Nagu Novgorodis, toetusid ka siin põrandalauad alustaladele, mida hoone kohtaoli tavaliselt kolm ning keskmine toetus omakorda veel madalatele postidele (Ravdonikas1949: 19).Rjabinin võttis kokku kihis E 1 , 9. sajandi lõpul ehitatud suure hoonekompleksiuurimistulemused, mis baseerusid kolmel erineval kaevamisel (1985: 39). Hoonepuitpõranda lauad olid 2–3 cm paksused ja 15–30 cm laiused ning asetsesid paralleelseltpikiseinaga, laagid olid laudade all vaid hoone põhjaosas. Laudpõrand ümbritses ka hoonekeskel asunud põrandapinnast u 20–25 cm kõrgemal asunud kollet (1985: 41–42).Mitmes järgus avatud 9. sajandist pärinev mitmeruumiline rõhtpalkhoone kihis E 2 olijaotatud kolmeks osaks järgnevalt – köetav eluruum, eeskoda hoone lääneküljel ningsissepääsu ees asuv puitsillutis (Ravdonikas 1950: 14). Eluruumis avastati aga sillutisetamuldpõrand, ning paiguti (näiteks ahju juures) oli see kaetud saviga (Ravdonikas 1950:14).Petrenko on Varjažskaja tänava põrandad jaganud kolme erinevasse gruppi järgnevalt –puitsillutisega põrand; kombineeritud variant, kus osa põrandast oli kaetud plankudega,ülejäänud osa kaetud saviga või üldse ilma katteta, lihtne kõvakstambitud muldpõrand.Puitpõrandate hulgas esines selliseid, kus sillutis oli laotud otse maapinnale, kuid esines kalaagidele asetatud laudpõrandaid. Laagid olid enamasti otse maapinnal, kuid mõnel juhulkohtas nende alla paigutatud alustugesid. Osadel juhtudel olid laagid tappliitegapaigaldatud alumiste palgikordade vahele. Kui tavaliselt olid põrandalauad asetatud nökäimise suunas (st sissepääsust tagaseina suunas), siis Varjažskaja tänava kaevandis esineska selliseid põrandaid, kus osa plankudest olid asetatud piki külgseina ja osa paiknesidviimasega risti 3 (Petrenko 1985: 99).Pihkva linnuse varasemates, 8.–10. sajandi kihtides avatud hoonepõhjadel olidenamasti jälgitavad vaid savipõrandate jäänuseid (Beletski 1981: 43; 46; 50; 51; 59).3 Sellist põrandat on kirjeldanud ka Zasurtsev Novgorodi 12. sajandi lõpust pärineva hoone puhul (1963: 28,joonis 13).21