eluhooned loode-venemaa linnades ja asulates 8. â 11. sajandil
eluhooned loode-venemaa linnades ja asulates 8. â 11. sajandil
eluhooned loode-venemaa linnades ja asulates 8. â 11. sajandil
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
Väiksemad hooned olid ehitatud oluliselt lihtsamalt, põrandad kehvema kvaliteedigalaudadest <strong>ja</strong> eesko<strong>ja</strong> olemasolu ei olnud alati võimalik täpselt kindlaks teha. Siit ka autorijäreldus, et hoonete suurus näitas sotsiaalsete erinevuste olemasolu kõnealusel perioodil.<strong>11.</strong>–12. sa<strong>ja</strong>ndil omandasid hooned suurimad mõõtmed, 13. sa<strong>ja</strong>ndil tekkis märgatavseisak <strong>ja</strong> 14.–15. sa<strong>ja</strong>ndil ehitati suuri maju juba oluliselt harvem ning suurte <strong>ja</strong> väikestehoonete vahel võis täheldada juba märgatavat kontrasti (Zasurtsev 1963: 54).Esialgu säilitasid <strong>11.</strong> sa<strong>ja</strong>ndi hooned vanematega enam-vähem samad mõõtmed (60–70m²), kuid sa<strong>ja</strong>ndi lõpus toimusid suuremad muutused. Hakati ehitama hooneid, millepõh<strong>ja</strong>pindala kasvas kuni 100 m²-ni ning hoonete alla hakati ra<strong>ja</strong>ma vundamendiplatvorme(Zasurtsev 1963: 58).Hoonete suurusega seonduvad tavaliselt ka konstruktsioonilised eripärad. Nerevskikaevandis on avatud nii suuremaid kui väiksemaid eluhooneid. Kõigil märgatavalt suurtelhoonetel, mille põh<strong>ja</strong>pindala oli 50–60 m² või rohkem, olid rõhtpalkkonstruktsiooniseesko<strong>ja</strong>d ning vundamendid või oli nende seinte alla laotud hulgaliselt alustoetisi.Zasurtsev väidab, et sellise põh<strong>ja</strong>pindalaga <strong>ja</strong> suhteliselt toeka vundamendiga hooned olidvähemalt kahekorruselised ning et eluruumidena kasutati valdavalt ülemisi korruseid, realjuhtudest on aga tõestusmater<strong>ja</strong>li ka alumiste korruste kasutamist eluruumidena (1963: 54).Suuremate hoonetega seostuvad leiud, mis annavad tunnistust kõnealuste hooneteomanike ma<strong>ja</strong>nduslikust kindlustatusest. Samade hoonete puhul oli täheldatav kakõikvõimalike arhitektuuriliste ehiselementide olemasolu nii siseruumides kui ka hooneteväliskujunduses, mis samuti demonstreerivad elanike jõukusest (Zasurtsev 1963: 54).Üheks selliseks väliskujunduse elemendiks võis olla graveeritud paelornamendiga puitpost,mille fragment leiti Nerevski kaevandist <strong>ja</strong> on dateeritud 10. sa<strong>ja</strong>ndi lõppu või <strong>11.</strong> sa<strong>ja</strong>ndialgusesse <strong>ja</strong> seda seostati varikatuse või galeriiga (Spegalski 1972: 172). Kõnealuseornamendi puhul on kindlalt olemas tugevad Skandinaavia mõjutused. Samas olid<strong>eluhooned</strong> Skandinaavias valdavalt lihtsad ning rikkalikke kaunistusi võis kohata vaidsakraalhoonetel.Zasurtsev on sügavalt veendunud, et juba Novgorodi vanimate hoonete hulgas alates10. sa<strong>ja</strong>ndist esines rohkesti mitmekorruselisi ehitisi ning väidab seda pidevalt, tuuestõestusmater<strong>ja</strong>lina väl<strong>ja</strong> hoone ehitamiseks kasutatud jämedamaid seinapalke, tihedataluslaotist, hoonealust platvormi ning hoone üldmõõtmeid (mida suurem hoone, sedatõenäolisem, et tegemist vähemalt kahekorruselise hoonega) (Zasurtsev 1963). Seda kõikeei saa siiski pidada põhjuseks, mis lubaks oletada, et juba siis ehitati mitmekorruselisihooneid. Samuti ei leidu vastavaid paralleele samal perioodil naabermaades. Kui lähtuda34
Change language