eluhooned loode-venemaa linnades ja asulates 8. – 11. sajandil

Esimeseks Novgorodi arheoloogilise uurimisega tegelejaks peetakse piiskop Jevgenit,kes asus siia 1804. aastal ja tegi lühiajaliselt ka väljakaevamisi. Novgorodi põhjalikumuurimine sai alguse 1932. aastal, mil A. V. Artsihovski juhtimisel alustati linnaterritooriumil arheoloogiliste väljakaevamistega (Janin, Koltšin 1978 : 5).Käesoleva töö huviorbiidis olevas Nerevski kaevandis alustas P. I. Zasurtsevarheoloogiliste väljakaevamistega 1951. aastal ja need kestsid 1962. aastani (Zasurtsev1963:5). Põhjaliku uurimistöö tulemused on ta kokku võtnud oma kandidaaditöös, misavaldati 1963. aastal sarjas МИА N° 123 pealkirja all Усадбы и постройки древнегоНовгорода.Nerevski kaevand hõlmas lõigu Volhovi jõega paralleelsest vanast Velikaja tänavast,ning lisaks veel Holopja ja Kusmodemjanskaja tänavate ristmiku. Siin asus käsitletavalperioodil üks tihedamini asustatud piirkondi Vanas Novgorodis. Kaevandi üldpindala oliumbes 10 000 m² ja kultuurkiht ulatus 7 m sügavuseni (Zasurtsev 1963: 5). Kaevandis olihoonete jäänuseid 10. sajandi keskpaigast kuni 15. sajandi teise pooleni, eristati 28eriaegset kihti (ehitusjärku). Käesoleva töö huviorbiidis on 28–21 kihi hoonepõhjad, misdateeritakse ajavahemikku 953.–1096. a. (Zasurtsev 1963: 16).Nerevski kaevandi hooned on ehitiste arengujärkude põhjal üldplaanis jagatud kolmeetappi. Kõige vanem etapp hõlmab 10. sajandi hooneid (kihid 28–26), sellele järgneb 11.sajand kuni 12, sajandi esimene pool (kihid 25–18–17) ja kõige noorem etapp 12. sajanditeine pool kuni 15. sajand (kihid 16–1). Nerevski kaevandi esimese etapi kõige alumise –28. kihi hooned on dateeritud 10. sajandi keskpaika (953. a.) (Zasurtsev 1963: 57).Novgorodis Troitski kaevandis kestavad arheoloogilised välitööd juba alates 1974.aastast peale. Kuni 1994. aastani uuriti kõnealune piirkond läbi 4800 m² ulatuses kuniloodusliku pinnaseni (kaevandid I–X). 1995. aastal alustati kahe uue objektiga (kaevandidXI–XII). Välitööde käigus on osaliselt või täielikult uuritud 16 krundi jäänuseid.Käesolevas bakalaureusetöös allpool käsitletav krunt P jäi IX ja X kaevandi piiridesse,mida kaevati 1987.–1994. aastatel. Krundil P on eristatud mitu ehitusperioodi, neistesimene kihtides 30–27, millel asuvad hoonepõhjad pärinevad 10. sajandi teisest poolest,teine kihtides 26–23, hoonepõhjadega 11. sajandist (Gaidukov jt 1997: 42–43).Välitööd Troitski XI kaevandis viidi läbi 1998. aastal. Kaevandi pindala hõlmassuhteliselt väikese ala – 330 m² ning siin uuriti kolme krunti (krundi I idaosa, krundi Gpõhjaosa ja krundi R lõunaosa). Kaevandis oli jälgitav hoonekomplekside ja krundipiiridejärjepidevus juba alates vanimatest ehitusetappidest 10. sajandi keskpaigast, mil siia rajati6