eluhooned loode-venemaa linnades ja asulates 8. â 11. sajandil
eluhooned loode-venemaa linnades ja asulates 8. â 11. sajandil
eluhooned loode-venemaa linnades ja asulates 8. â 11. sajandil
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
Pindala osas on Eesti muinasaegsete eluhoonetega kõige paremini võrreldavad Vana-Laadoga Zeml<strong>ja</strong>noje linnuse 10. sa<strong>ja</strong>ndi hooned ning Novgorodi Troitski kaevandi <strong>ja</strong>Pihkva elamud.3.2. EESKOJADEnamusel Nerevski kaevandi eluhoonetest oli täheldatav eesko<strong>ja</strong> olemasolu ning sedavõis jälgida kõigis ehitusjärkudes. Paraku oli ka selliseid hooneid, mida muudetunnusjoonte põh<strong>ja</strong>l võis elamuks pidada, kuid eeskoda tuvastada ei õnnestunud. See onseletatav esiteks hoonete konstruktsiooniliste eripäradega, teiseks aga as<strong>ja</strong>oluga, eteesko<strong>ja</strong>d olid tavaliselt ehitatud peenematest palkidest <strong>ja</strong> seetõttu arvatavasti ka halveminisäilinud. Enamusel juhtudel olid Novgorodi hoonete eesko<strong>ja</strong>d postkonstruktsioonehitised,kuid esines ka rõhtpalkseintega eeskodasid (Zasurtsev 1963: 52). Jooniste põh<strong>ja</strong>lotsustades olid kõik Nerevski kaevandi kõnealuse perioodi hoonete eesko<strong>ja</strong>d ehitatudhoone lühemale küljele selle terves ulatuses.Eesko<strong>ja</strong> põhiline ülesanne on takistada külma õhu pääsemist otse hoonesse <strong>ja</strong> soo<strong>ja</strong> õhuväljumist hoonest. Eeskoda on seega soo<strong>ja</strong>pidavaks puhvriks hoone sissepääsu ees.Reeglina oli see suhteliselt väike, laiusega 2–2,25 kuni 3–3,5 m (Zasurtsev 1963: 52), kuinüüd kõrvutada seda eluruumi keskmiste mõõtmetega (pindala u 50 m² <strong>ja</strong> levinuimadseinapikkused 6 × 8 m) selgub, et eesko<strong>ja</strong> tavaline suurus on eluruumi suurusest u ¼ võiisegi rohkem. Kuna eeskoda oli ehitatud terve hoone lühema külje ulatuses, siis võiboletada, et osa ruumist sai kasutada ka sahvrina. Zasurtsev siiski välistab sahvri võimaluse,rõhutades eesruumi liiga väikest laiust, kuid võrreldes seda eluruumi suurusega, siis eisaagi eeskoda nii väga väikeseks pidada. Kuna tegemist oli kütmata ruumiga, siis vähemaltosade toiduainete säilitamise seisukohalt peaks seal olema piisavalt madal temperatuur.Mistõttu oleks pigem loogiline, et mingi kogus toiduainetest toodi eraldiseisvast aidasteesruumi, kust eriti külmal perioodil on tunduvalt mugavam neid tuppa tuua.Kas sellist kõrvalruumi üldse lihtsa eesko<strong>ja</strong>na käsitleda saab, on omaette küsimus.Lähtudes eesruumi soo<strong>ja</strong>säilitamise funktsioonist, siis oleks viimane võinud olla katunduvalt väiksem. Täiesti piisanuks kui see olnuks ehitatud vaid hoone põhisissepääsuette, mitte terve külgseina ulatuses. Samas kui eesruum on ehitatud terve külgseinaulatuses, pakub viimane oluliselt rohkem kaitset külma välisõhu eest <strong>ja</strong> soo<strong>ja</strong>kadu selleseina kaudu on ka tunduvalt väiksem. Viimasel juhul oleks aga piisanud oluliselt kitsamast39
Change language