eluhooned loode-venemaa linnades ja asulates 8. â 11. sajandil
eluhooned loode-venemaa linnades ja asulates 8. â 11. sajandil
eluhooned loode-venemaa linnades ja asulates 8. â 11. sajandil
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
KOKKUVÕTEKäesoleva töö käigus uuritud Loode-Venemaa kolme piirkonna linnade <strong>ja</strong> linnuste(Vana-Laadoga, Novgorod ning Pihkva <strong>ja</strong> Irboska) eluhoonete puhul a<strong>ja</strong>vahemikus <strong>8.</strong>–<strong>11.</strong>saj, joonistus väl<strong>ja</strong> üsna mitmekesine pilt nii a<strong>ja</strong>lises kui ruumilises mõttes. Vaatamatamitmetele sarnastele joontele, mis olid jälgitavad kogu uuritava regiooni piirides, olierinevusi oodatust enam.Kõigis <strong>linnades</strong> olid rohkemal või vähemal määral jälgitavad paralleelid Eestimuinasaegsete hoonetega ning Vana-Laadoga vanemate elamute puhul võis oletada isegimõningaid Skandinaavia mõjutusi.Olulisemateks ühisteks joonteks, mis avaldusid kõigis Loode-Venemaa <strong>linnades</strong>, olidmater<strong>ja</strong>li valik <strong>ja</strong> ehitustehnikad. Eluhooned ehitati valdavalt männipalgist, harvemkasutati ka kuuske. Konstruktsiooniliselt olid kõik elamud ristnurkühendusegarõhtpalkehitised, kusjuures domineerivaks nurgaliiteks oli kõige algelisem –koerakaelanurk. Postkonstruktsiooni kasutati vaid kergemate juurdeehitiste (nt eesko<strong>ja</strong>)puhul.Ehitustehnikate osas on tõenäoline, et neile aladele elama asuvad idaslaavi hõimudvõtsid üle kohalikud läänemeresoome ehitustraditsioonid. Selliseks järelduseks annabpõhjust as<strong>ja</strong>olu, et samal perioodil <strong>ja</strong> ka veidi varem oli Venemaa edelanurgas, kusdomineerisid slaavi hõimud, levinud pigem postkonstruktsioonis elamu. Samas tänapäevaEesti aladel hakkasid ristnurgaga rõhtpalkelamud levima juba hilispronksia<strong>ja</strong>l. Nii Loode-Venemaa kui ka Eesti eluhoonete mater<strong>ja</strong>livaliku määras esmajoones ära aga kohaliklooduslik keskkond. Sellest tulenevad kindlasti ka sarnasused antud valdkonnas. Pealegipole täpselt teada, kas eelkirjeldatud linnade hoonetes elas slaavi rahvastik, nagu arvavadmitmed vene arheoloogid, või hoopis läänemeresoome elanikkond.Seinaaluste aluslaotiste osas esinevad juba lokaalsed erinevused. Iseloomulikumad olidneed Vana-Laadoga <strong>ja</strong> eriti Novgorodi hoonetele. Kuna puithoone pinnasesurve onsuhteliselt nõrk, siis kindla aluspinnase puhul otsest tarvidust vundamendi või aluslaotisejärele ka polnud. Novgorodi <strong>ja</strong> Vana-Laadoga pinnas on aga suhteliselt niiske ning seetõttuva<strong>ja</strong>dus hoone toestamise järele ka suurem. Paraku on ka Novgorodis aluslaotisteesinemissagedus 10. sa<strong>ja</strong>ndil suhteliselt väike (vaid u 30% hoonetest), kuid <strong>11.</strong> sa<strong>ja</strong>ndilkasvab nende osakaal peaaegu kahekordseks. Nii Novgorodis kui ka Vana-Laadogaskasutati aluslaotisteks enamasti puupakke <strong>ja</strong> roikaid. Mõlemas linnas esines sellisedelamuid, millel oli seinte alla paigaldatud vaid üksikuid alustugesid, kuid levinud oli ka46
Change language