kriminaalpoliitika arengusuunad aastani 2018 - Justiitsministeerium
kriminaalpoliitika arengusuunad aastani 2018 - Justiitsministeerium
kriminaalpoliitika arengusuunad aastani 2018 - Justiitsministeerium
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
KRIMINAALPOLIITIKA ARENGUSUUNAD AASTANI <strong>2018</strong><br />
Kriminaalpoliitika arengusuundade dokument jaguneb kolmeks osaks: eesmärgid, põhimõtted ning<br />
<strong>arengusuunad</strong>. Eesmärgid seavad dokumendile ühtse raamistiku, kus tuuakse välja <strong>kriminaalpoliitika</strong><br />
järgnevate aastate prioriteedid, mida allpool arengusuundade osas on põhjalikumalt käsitletud koos<br />
suunavate tegevustega. Põhimõtted, nagu nimi viitab, sisaldab üldiseid suuniseid ja väärtusi.<br />
EESMÄRGID JA MÕJU<br />
1. „Kriminaalpoliitika arengsuundadega <strong>aastani</strong> <strong>2018</strong>“ (edaspidi <strong>arengusuunad</strong>) määratletakse<br />
pikaajalised eesmärgid ja tegevused, millest avalik sektor peab lähtuma oma tegevuse kavandamisel<br />
ning elluviimisel.<br />
2. Kriminaalpoliitika eesmärgiks on ühiskonna turvalisuse tagamine süütegude ennetamise ja<br />
nendele reageerimise, süütegudega tekitatud kahju vähendamise ning õigusrikkujatega tegelemise<br />
kaudu.<br />
Kriminaalpoliitika arengusuundade eelnõus määratakse <strong>kriminaalpoliitika</strong> pikaajalised eesmärgid.<br />
Arengusuunad on visioonidokument, mis kehtib kuni <strong>2018</strong>. <strong>aastani</strong> ning kui Riigikogu dokumendi<br />
oma otsusega heaks kiidab, on see abiks vähemalt kolmele Riigikogu koosseisule (järgmised<br />
korralised parlamendivalimised toimuvad 06.03.2011) <strong>kriminaalpoliitika</strong> ja valitsuse otsuste<br />
suunamisel. Ainult niiviisi, pikaajaliselt on võimalik saavutada arenenud lääneriikidele, eelkõige<br />
Skandinaaviale omane <strong>kriminaalpoliitika</strong>, mida iseloomustab arusaam, et kriminaalõigusel üksi on<br />
vaid marginaalne mõju kuritegude ennetamisele. Sellised pikaajalised arengsuunad aitavad tagada<br />
valdkonna süsteemse arengu ning loovad maksumaksja jaoks selguse, milliste eesmärkide<br />
elluviimiseks kulutatakse riigieelarvega ministeeriumide raha.<br />
Kriminaalpoliitika eesmärk on ühiskonna turvalisuse tagamine. Samas on samasugune siht ka<br />
turvalisuspoliitikal ning riigi julgeolekupoliitikal, ent võimalused selle eesmärgi saavutamiseks on<br />
erinevad. Turvalisuspoliitika on <strong>kriminaalpoliitika</strong>ga võrreldes laiem ning hõlmab igasugust avaliku<br />
korra tagamist (sh liiklusohutust, tuleohutust jms) ning julgeolekupoliitika tegeleb pigem Eesti<br />
territoriaalse terviklikkuse ja sõltumatuse tagamisega.<br />
Punktis 2 on esitatud <strong>kriminaalpoliitika</strong> eesmärk <strong>kriminaalpoliitika</strong> komponentide kaudu. Veidi<br />
ümbersõnastatult tähendavad need ennetustööd, õiguskaitse sekkumist (süütegudele reageerimine),<br />
ohvriabi (kahju vähendamine) ning karistus- ja rehabilitatsioonisüsteemi (õigusrikkujatega<br />
tegelemine). Kasutades termineid „süütegu“ ning „õigusrikkuja“ ei ole lähtutud kitsalt juriidilistest<br />
terminitest (nagu ka „kuriteo“ ja „kurjategija“ puhul), vaid on mõeldud kuritegevust laiemalt,<br />
sotsioloogiliselt.<br />
Ennetusmeetmed jagunevad esmatasandi, teise ning kolmanda tasandi meetmeteks. Kui esmatasandi<br />
ennetus hõlmab üldiseid sotsiaalseid meetmeid, siis teise tasandi ennetus on rohkem seotud konkreetse<br />
õigusrikkumise ennetamisega, kolmandal tasandil aga tegeletakse edasiste õigusrikkumiste<br />
ärahoidmisega. Kuigi perevägivalla ning organiseeritud kuritegevuse vastased meetmed on väga<br />
erinevad, saab siiski mõlemal juhul rääkida ennetusmeetmetest, esimesel juhul on võimalik kasutada<br />
eelkõige esma- ja teise tasandi meetmeid (sotsiaalsed ja hariduslikud meetmed), samas kui<br />
organiseeritud kuritegude puhul tuleb enam panna rõhku teise ja kolmanda tasandi meetmetele (nt<br />
pankade teavitamiskohustus, lennujaamade turvameetmed). Ühel juhul tuleb tegeleda eelkõige<br />
inimesega, teisel juhul süsteemiga, mis teeks organiseeritud kuritegevuse raskeks ning<br />
perspektiivituks. Pikas perspektiivis on ennetus odavam ning tulemuslikum kui kuritegudele<br />
reageerimine.<br />
12
Change language