kriminaalpoliitika arengusuunad aastani 2018 - Justiitsministeerium

moodustada ülevaatlik ja terviklik andmebaas menetluste ja karistuse täideviimise kohta; kajastada
ühtselt ja digitaalselt kogu kriminaalmenetlust ja karistuste täideviimist. E-toimiku süsteem aitab
vähendada halduskoormust ning säästa tööjõudu, näiteks ei pea uurijad ja prokurörid samu andmeid
topelt sisestama, tekivad automaatgenereeritavad dokumendid jms. E-toimiku süsteemi täiemahuliseks
rakendamiseks tuleb süsteemselt vastavaid menetlusinfosüsteeme arendada ning tagada ka
rahastamine.
E-toimiku süsteemile on viidatud arengusuundade eri punktides – need põhimõtted on küll omavahel
seotud, ent eesmärgid veidi erinevad. Punkti 8 puhul on oluline arendada kvaliteetset
kriminaalstatistikat, et kriminaalpoliitika hindamiseks ning planeerimiseks paremaid andmeid saada.
Punkti 12 puhul on oluline eesmärk kriminaalmenetluse efektiivsus ja menetluspooltele protsessi
lihtsamaks tegemine. Selleks on vaja järjepidevalt arendada infosüsteeme, mida menetlejad,
spetsialistid ja eksperdid iga päev kasutavad (prokuratuuri infosüsteem ProxIS; kohtuinfosüsteem KIS;
vanglate infosüsteem VangIS; kriminaalhoolduse infosüsteem KhIS; ekspertiisiasutuste infosüsteem
EIS jne) ning tagada andmete kvaliteet e-toimiku süsteemis.
EL liikmesriikide vahel on rahvusvahelise õigusabi menetlusi lihtsustatud, mille läbivaks põhimõtteks
on vastastikuse tunnustamise põhimõte. EL liikmesriigid hakkavad omavahel vahetama ka
karistusregistrite andmeid. Sellega tagatakse, et iga liikmesriik on teadlik oma kodanike karistustest,
mis on mõistetud teistes liikmesriikides. Infovahetuseks luuakse ka eraldi infosüsteem. (Riigikantselei,
2009: 54) Karistusregistri arendamine ja andmevahetuse rahvusvaheline tagamine on seega Eesti
rahvusvaheline kohustus.
ARENGUSUUNAD
Arengusuunad jagunevad neljaks osaks:
1. alaealiste kuritegevuse ennetamine;
2. korduvkuritegevuse ennetamine;
3. isikuvastaste kuritegude ennetamine;
4. organiseeritud ja raske peitkuritegevuse ennetamine.
Alaealiste kuritegevuse ennetamine
13. Alaealiste kuritegelikule teele sattumise vältimiseks ning riskilaste varajaseks tuvastamiseks
tuleb kohalikel omavalitsustel välja töötada kasvukeskkonnas esinevate probleemide varajase
tuvastamise süsteem, Sotsiaalministeeriumil koos kohalike omavalitsustega tuleb arendada
lapsevanemate vanemlikke oskusi ning parandada valdkonna spetsialistide koostööd.
Riskilapsed on eri ohusituatsioonides olevad lapsed, sh lapsed, kelle probleemid on seotud puuduliku
kasvukeskkonnaga (nt vanemliku hoolitsuseta lapsed, kehva vanemliku kasvatuspraktikaga lapsed), eri
liiki väärkohtlemise ohvriks sattumisega, käitumis- ja psüühikahäiretega, mida pole õigeaegselt
diagnoositud, jne. 29s Euroopa riigis (EL riigid + Norra ja Island) koostatud võrdleva heaolu indeksi
põhjal on Eesti lapsed 18ndal kohal. Uuringus võrreldi näiteks laste tervist, haridust, laste endi
hinnangut oma heaolule, riske ja muud. Riskikäitumises olid Eesti lapsed alles 25ndal kohal (meist
tagapool olid Bulgaaria, Läti, Leedu). Riskikäitumine sisaldas selliseid komponente nagu
koolivägivalla ohvriks langemine, narkootikumide tarvitamine, kokkupuutumine alkoholiga jne. Vaid
hariduse näitajad tõstsid Eesti taset riikide reas (2. koht). (Child Poverty Action Group, 2009)
Alaealiste kuritegelikule teele sattumist mõjutavad eelkõige perekondlikud probleemid. Vanematel
pole aega lastega piisavalt tegeleda ja neile tähelepanu pöörata, mille põhjuseks on ülehõivatus tööga;
vanemate sotsiaalne toimetulematus; eitav suhtumine nooruki probleemidesse; sotsiaalsete oskuste
puudumine; harimatus kasvatuslikes küsimustes ning teadmatus abisaamise võimalustest (Rannala,
Tiko, & Rohtla, 2006).
24