kriminaalpoliitika arengusuunad aastani 2018 - Justiitsministeerium
kriminaalpoliitika arengusuunad aastani 2018 - Justiitsministeerium
kriminaalpoliitika arengusuunad aastani 2018 - Justiitsministeerium
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
menetlusele kuluvat aega ning tõsta nende kuritegude uurimise suutlikkust. Soome ja Island on ainsad<br />
Põhjamaad, kus pole loodud eraldi majandus- ja korruptsioonikuritegude menetlemisele<br />
spetsialiseerunud üksust või ametit.<br />
Lisaks kuritegude ennetamisele sisaldab nimetatud programm ka üldisemaid siseturvalisuse ning<br />
ohvriabi küsimusi. Ohvriabi puhul on seatud eesmärgiks tagada teenuse ja varjupaikade üleriigiline<br />
kättesaadavus ning tegeleda korduva ohvriks langemise teemaga. Programmi aruanne avalikustatakse<br />
kord aastas veebis ning vähemalt kord aastas koguneb programmi järelevalve töörühm.<br />
Rootsi<br />
Rootsi <strong>kriminaalpoliitika</strong> peamised põhimõtted on ennetamine ja sotsiaalsüsteemi arendamine,<br />
mitte kontroll ja võimalik karistus. Rootslased on seisukohal, et targem on kasutada vabaduse<br />
piiramist kui selle äravõtmist. Vangistus on ebaefektiivne vahend retsidiivsuse vähendamiseks ja<br />
seetõttu tuleb leida muid, odavamaid ja vähem „hävitavaid“ vahendeid.<br />
Rootsis juhib politsei, prokuratuuri ning vanglate tegevust <strong>Justiitsministeerium</strong>, Siseministeeriumi<br />
Rootsis ei ole. Ministeeriumis on <strong>kriminaalpoliitika</strong> osakond, mis tegeleb vanglate, kriminaalhoolduse<br />
ja kuriteoohvrite küsimustega. Peamiselt aga kujundab Rootsi <strong>kriminaalpoliitika</strong>t juba 1974. aastast<br />
<strong>Justiitsministeerium</strong>i juures tegutsev kuriteoennetuse nõukogu (Brå), kes viib läbi uuringuid, analüüsib<br />
statistikat, jagab kuriteoennetuse projektiraha jms. Nõukogus töötab 75 inimest: sotsioloogid,<br />
psühholoogid, juristid, statistikud jne.<br />
Rootsi <strong>kriminaalpoliitika</strong> prioriteetsed teemad on kuriteoennetus, vägivallakuritegevus,<br />
narkokuritegevus, majanduskuritegevus, keskkonnakuritegevus, vihkamiskuritegevus (rassism) ning<br />
naistevastane vägivald. 1996. aastal koostas Brå koos <strong>Justiitsministeerium</strong>iga valitsuse programmi<br />
„Meie ühine vastutus – rahvuslik kriminaalpreventsiooni programm”. Pärast selle dokumendi<br />
valmimist suuremaid suunamuutusi olnud ei ole ning uut programmi seetõttu ka vastu võetud ei ole.<br />
Programmis tegeletakse nn traditsioonilise kuritegevuse vastaste meetmetega (vargused, kelmused,<br />
vägivald, kuritegudega tekitatud kahju) ehk kuritegudega, mis on enim esindatud statistikas ning mis<br />
mõjutavad inimeste igapäevaelu. Võrreldes Eesti <strong>kriminaalpoliitika</strong> arengusuundadega on tegemist<br />
üldise ideoloogilise dokumendiga, milles on vähe konkreetsust.<br />
Sarnaselt Eestiga leitakse Rootsis, et alaealiste õigusrikkumistele tuleb reageerida kiiresti (keskmine<br />
kohtueelse menetluse pikkus on kuus nädalat) ja, kus võimalik, tuleb kasutada lepitust. Leitakse, et<br />
mõistlik oleks kasutada turvafirmasid ning avalikke kaameraid (CCTV). Ohvriabi puhul on leitud, et<br />
teatud inimesed langevad võrreldes teistega tunduvalt enam kuritegude ohvriks – arvestades<br />
riskifaktoreid, tuleks kriminaalpreventsioonis just neile enam tähelepanu pöörata.<br />
Holland<br />
Hollandi <strong>kriminaalpoliitika</strong> tähendab peamiselt võitlust organiseeritud kuritegevusega, samas<br />
kui kuriteoennetus hõlmab ka meie mõistes teisi kriminaalpoliitilisi teemasid. Olulisteks<br />
partneriteks kuriteoennetuses peetakse ühiskondlikke organisatsioone, tööturuorganisatsioone,<br />
haridus- ja hoolekandeasutusi. Kuus peamist teemat, millele keskendutakse, on: vägivald,<br />
vargused, äritegevuse vastased kuriteod, avaliku korra rikkumine, individuaalne lähenemine<br />
riskigrupi noortele ja korduvkurjategijatele ning raskete kuritegude vastane võitlus.<br />
Hollandis vastutab <strong>kriminaalpoliitika</strong> eest <strong>Justiitsministeerium</strong> (hetkel peamiselt organiseeritud<br />
kuritegevus) ja Siseministeerium (kuriteoennetus). Eesti mõistes <strong>kriminaalpoliitika</strong> <strong>arengusuunad</strong><br />
sisalduvad neil kolmes dokumendis: esimene on valitsuse kuriteoennetuse programm „Turvalisus saab<br />
alguse ennetusest”, teine on õiguskaitseasutuste nelja aasta tegevusprioriteedid ning kolmas<br />
organiseeritud kuritegevuse vastase võitluse programm. Kuriteoennetuse programm on teemade<br />
poolest laiem kui Eesti <strong>kriminaalpoliitika</strong> <strong>arengusuunad</strong>. Kriminaalpoliitika arengusuundi eraldi<br />
dokumendina neil ei ole, kuigi justiits- ning siseministri organiseeritud kuritegevuse prioriteetide<br />
ülevaadet parlamendile niiviisi nimetatakse. Praegu plaanivad nad lisaks organiseeritud kuritegevuse<br />
6
Change language