kriminaalpoliitika arengusuunad aastani 2018 - Justiitsministeerium
kriminaalpoliitika arengusuunad aastani 2018 - Justiitsministeerium
kriminaalpoliitika arengusuunad aastani 2018 - Justiitsministeerium
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
töötatakse välja isikute ravilesuunamist käsitlev peaprokuröri juhis, SoM aga vastutab ravikvaliteedi<br />
küsimuste eest. JuMs valmib 2009. a lõpuks eelnõu, mis võimaldaks laiendada ravikandidaatide ringi:<br />
1) rahalise karistuse asendamine sõltuvusravile suunamisega;<br />
2) kriminaalmenetluse lõpetamine otstarbekusest lähtudes sõltuvusravile suunamisel;<br />
3) elektroonilise valve kohaldamine vangistuse asendamisel üldkasuliku tööga ning karistusest<br />
tingimisi vabastamine käitumiskontrolliga (ravil viibiv isik oleks samal ajal ka elektroonilise valve<br />
all);<br />
4) väärteomenetluse lõpetamine otstarbekusest lähtudes või karistuse asendamine sõltuvusravile<br />
suunamisega.<br />
Kuigi Eesti Psühhiaatrite Selts on valmistanud opiaadisõltuvuse ravijuhise ning Uimastipreventsiooni<br />
SA Pompidou Groupi abiga on valmistanud narkomaania ravijuhise, tuleb narkosõltlastest<br />
kurjategijate ravikvaliteedi tagamiseks kehtestada nimetatud juhised õigustloova akti tasandil – juhised<br />
ei ole õiguslikult siduvad. Vastavate õigusaktide väljatöötamise pädevus lasub Sotsiaalministeeriumil.<br />
Viidatud ministrite kohtumisel lepiti muu hulgas kokku, et SoM sätestab ravile suunamise korralduse<br />
ja töötab välja süsteemi ravi- ja rehabilitatsiooniteenuste kvaliteedi tagamiseks (ühtne teenusstandard).<br />
19. Kinnipeetavate vabanemisjärgse toimetuleku soodustamiseks tuleb <strong>Justiitsministeerium</strong>il<br />
koostöös Sotsiaalministeeriumi, kohalike omavalitsuste ning mittetulundusühendustega luua üleeestiline<br />
tugiisikusüsteem vanglast vabanenute iseseisva toimetuleku toetamiseks. Korduvkuritegevuse<br />
vähendamiseks tuleb tagada rehabilitatsiooniprogrammid kurjategijatele, sealhulgas<br />
seksuaalkurjategijatele.<br />
Kriminaalhoolduse (ja ennetähtaegselt vabanemise) eelis on see, et riigil on võimalik kurjategijatel<br />
„silma peal hoida“ ning neid mõjutada sotsiaalprogrammide kaudu. Kriminaalpoliitika jaoks on see<br />
raske ülesanne, mille vältimiseks tuleb soodustada vabanenute iseseisvat toimetulekut. Murettekitav<br />
on, et samal ajal kinnipeetavate arvu vähenemisega on kasvanud kriminaalhooldusaluste arv ning<br />
sisuliselt koormavad samad inimesed süsteemi teist osa: kui 2003. aastal oli 338 kinnipeetavat ja 538<br />
kriminaalhooldusalust 100 000 elaniku kohta, siis 2008. aastal vastavalt 273 ja 624.<br />
700<br />
600<br />
500<br />
400<br />
300<br />
200<br />
100<br />
313<br />
148<br />
519<br />
464<br />
370<br />
340 351 350<br />
492<br />
320<br />
538<br />
599 586 586<br />
338 338 328 321<br />
633 624<br />
258 273<br />
0<br />
1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008<br />
Kinnipeetavad<br />
Kriminaalhooldusalused<br />
Joonis 3.<br />
Kinnipeetavate ja kriminaalhooldusaluste arv 100 000 elaniku kohta<br />
Kinnipidamiskohast vabanenud isikute suutmatus kohaneda eluga vabaduses toob kaasa uute<br />
kuritegude toimepanemise. Vabanenu ebapiisava hõivatuse ja positiivsete sotsiaalsete sidemete<br />
puudumisega kaasneb kõrgendatud korduvkuritegevuse risk. Seda riski on võimalik maandada<br />
ühiskonnaga sidususe suurendamise kaudu, st karistuse kandmise ajal ja ka karistuse kandmise järel<br />
tuleb tähelepanu pöörata taasühiskonnastamist võimaldavatele tegevustele. Vabanenu ei oska oma<br />
abivajadust adekvaatselt hinnata ega ole motiveeritud teenuseid taotlema, sageli puudub tal<br />
31
Change language