kriminaalpoliitika arengusuunad aastani 2018 - Justiitsministeerium

SISSEJUHATUS
Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 154 lõige 1 võimaldab Riigikogu fraktsioonidel esitada
Riigikogu otsuse eelnõusid, mis sisaldavad ettepanekuid Vabariigi Valitsusele. „Kriminaalpoliitika
arengusuunad aastani 2018“ näol on tegemist Riigikogu otsuse eelnõuga, mille esitavad kõik
Riigikogu fraktsioonid. Arengusuunad hõlmavad mitmeid konkreetseid ettepanekuid
kriminaalpoliitika teostamiseks Vabariigi Valitsusele. Arengusuundi hakatakse ellu viima
Justiitsministeeriumi juhtimisel. Kord aastas (hiljemalt 1. märtsiks) teeb Vabariigi Valitsus
Riigikogule ettekande kriminaalpoliitika arengusuundade elluviimise kohta. Seni on ettekandeid
teinud justiitsminister ning koordineeriva ministeeriumina võiks see ka nii jääda.
Riigikogu kiitis 2003. aastal heaks kriminaalpoliitika arengusuunad aastani 2010. Vajaduse uute
kriminaalpoliitika arengusuundade järele tingib see, et mitmed kehtivate kriminaalpoliitika
arengusuundade teemad on jätkuvalt aktuaalsed ning lahendamata (näiteks kurjategijate retsidiivsuse
temaatika, alkoholi kuritarvitamisest tingitud probleemid, vanglast vabanenute ühiskonnas kohanemise
probleemid jne), samuti on viie aasta jooksul kerkinud uusi pikaajalist tähelepanu vajavaid teemasid
(nt küberkuritegevus).
Kriminaalpoliitika arengusuundade puhul on tegemist raamdokumendiga, mis on käesoleval ajal
heakskiidetud Riigikogu otsusega. Selles on toodud pikaajalised eesmärgid, millest lähtudes tuleb
ministeeriumidel ning teistel asutustel teha kriminaalpoliitilisi otsuseid.
Kuigi uus eelnõu sisaldab ka mitmed juba kehtivates arengusuundades sisalduvaid põhimõtteid
(sektoritevaheline koostöö, kohaliku tasandi tähtsus, uuringupõhisus), on selles toodud ka uusi
põhimõtteid, näiteks tulevikuriskide arvestamine (rassismikuriteod), kriminaalmenetluse
inimsõbralikumaks muutmine (sh digitaalse e-toimiku menetlusinfosüsteemi arendamine);
kohtuekspertiisi kaasajastamine.
Võrreldes kehtivate arengusuundadega on käesoleva eelnõu eesmärgid konkreetsemad ja ühtlasemad –
nimetatud on konkreetsed prioriteetsed eesmärgid, milleks on:
1. alaealiste kuritegevuse vähendamine;
2. korduvkuritegevuse vähendamine;
3. võitlus organiseeritud kuritegevusega (sh majandus-, korruptsiooni-, küber- ja
inimkaubanduse kuritegudega);
4. võitlus isikuvastaste kuritegudega (sh perevägivallaga).
Nimetatud nelja eesmärgi täitmiseks on arengusuundades välja toodud olulisemad tegevused 2018.
aastani.
1. Alaealiste kuritegevuse ennetamiseks on vaja luua riskilaste varajase tuvastamise süsteem,
tegeleda koolikiusamise ning koolikohustuse mittetäitmise probleemidega, arendada alaealiste
komisjonide ja erikoolide tööd ning tagada alaealiste kriminaalasjade kiire menetlus (sh
süütegude kiire arutelu alaealiste komisjonides).
2. Korduvkuritegevuse ennetamiseks tuleb võimaldada kurjategijate narkoravi vangistuse
alternatiivina; luua tugiisikusüsteem vanglast vabanenutele; panna alus retsidiivsusuuringule;
kohaldada alternatiivkaristusi ja viia lõpuni vanglate reform.
3. Isikuvastaste kuritegude ennetamiseks tuleb vastu võtta riikliku alkoholipoliitika
raamdokument; aidata perevägivallaohvreid, arendades ohvriabi- ja varjupaigateenust; tagada
rehabilitatsiooniprogrammid vägivaldsetele isikutele ning tagada alaealiste vastu suunatud
isikuvastastes kuritegudes kriminaalasjade kiire menetlus.
4. Organiseeritud kuritegevusega paremaks võitluseks tuleb põhirõhk panna kriminaaltulu
konfiskeerimisele; arendada majandus- ja korruptsioonikuritegude uurimise suutlikkust;
võidelda eri liiki küberkuritegevusega.
2