kriminaalpoliitika arengusuunad aastani 2018 - Justiitsministeerium

sundabielud, aumõrvad, inimkaubanduse sihtriigiks saamine, ennetamiseks ning neile
reageerimiseks.
Seoses Eesti kuulumisega Euroopa Liitu ja Schengeni ruumi ning elatustaseme tõusuga võib oodata
senisest erineva rassilise, etnilise ja religioosse taustaga immigrantide ja turistide arvu kasvu, mis võib
kaasa tuua niisuguste eripäradega seotud intsidentide sagenemise. Kuna sisserännanutel võivad
tekkida probleemid töötamise ja elamisega seotud lubade jms dokumentidega, võib see kaasa tuua
nende võltsimise. Välistada ei saa Eestis seni tundmatute või harva esinenud kuritegude
toimepanemist – nt rassiline vägivald (nn vihkamiskuriteod), sundabielud, aumõrvad. Võimalik on
uute, Eestis seni puuduvate rahvusgruppide teke, mille puhul võib esineda suhteliselt suur risk
vägivallakuritegude toimepanemiseks. Perekondlikest sidemetest tingituna ja suhteliselt suure
sündimuse puhul võib mõni uusimmigrantide rühm kiiresti kasvada, mistõttu on oluline võimalikke
probleeme õigeaegselt märgata.
Kriminoloogias tuntud sotsiaalse korratuse teooria kohaselt on immigratsioonil kogukonnale
destabiliseeriv mõju ning sisserännanute raskused püsivate sotsiaalsete sidemete loomisel ja
kultuurilisel kohanemisel võivad anda aluse kuritegude sooritamiseks, seda eelkõige piirkondades, kus
sisserännanute hulk on suurem. (Stowell & Martinez, 2007) Nii tekivad näiteks lastel kooliprobleemid,
sellelt pinnalt sotsiaalne tõrjutus jms ning vägivald ja kuritegevus noorte hulgas. Suutmatus sellega
noorena toime tulla tingib kuritegeliku käitumise edaspidi.
Mitmetes riikides (sh Põhjamaad) on uusimmigrantide poolt toimepandud vägivallakuritegude arv
suhteliselt kõrge võrreldes nende osakaaluga rahvastikus. Näiteks Soomes registreeriti 2008. aastal
mitmeid vägivallakuritegusid, mis olid toime pandud sisserännanute poolt – 1000 Iraagi
kodakondsusega elaniku kohta pandi toime 77 kuritegu, somaallaste kohta 58 kuritegu, türklaste kohta
48 kuritegu jne (Tilastokeskus). Sageli on sisserännanud ka kuritegude ohvriks, näiteks Taanis oli 49%
soomallastest langenud viimase aasta jooksul mõne kuriteo ohvriks, Soomes oli vastav näitaja 47%,
paistes silma just vägivalla ohvriks langemise osas. (European Union Agency for Fundamental Rights,
2009) Põhjamaades seostatakse immigrante perevägivallaga, esinenud on aumõrvasid või muul viisil
kogukonnasisest ahistamist. Kopenhaagenis on ca 50% varjupaikade klientidest rahvusvähemuste
esindajad. Samal ajal on sagenenud rassilistel motiividel ründed kohalike elanike poolt
uusimmigrantide vastu. Eesti inimesed ei pea teise nahavärvi või kultuuriga inimeste sisserännet
probleemiks, samas jällegi 34% inimestest ei sooviks moslemiga samas kollektiivis töötada
(kriminaalse taustaga inimesega ei sooviks koos töötada 64% inimestest ning HI-viiruse kandja või
AIDSihaigega 52%). (Justiitsministeerium, 2007)
Riiki illegaalselt sisenenud või smugeldatud isikud muutuvad kiirelt sõltuvaks olukorrast, kus nende
tööjõudu ekspluateeritakse (inimkaubanduse üks vorme). Inimkaubanduse levikut ja Eesti saamist
inimkaubanduse sihtriigiks lähiaastatel võivad mõjutada ka tööpuudus ja immigratsioonireeglite
leevendamine. Inimkaubandus ei ole Eesti jaoks päris uus probleem ning senised kokkupuuted selle
kuriteoliigiga ei ole olnud seotud immigrantidega, vaid peamiselt kohalike elanikega. Seni on
inimkaubandus Eestis toimunud peamiselt seksuaalse ekspluateerimise eesmärgil prostitutsioonis,
inimkaubanduse teisi vorme – näiteks tööorjust, elundidoonorlust – ei ole Eestis palju avastatud. Ka
registreeritud inimkaubanduse kuriteod on valdavalt seotud prostitutsiooni vahendamisega. Viimase 6
aasta jooksul on Eestis registreeritud 12 orjastamise juhtumit, igal aastal 1–4 juhtumit. 2008. aastal
registreeriti orjastamisena 2 sunnitöö juhtumit, millest ühe puhul oli tegu inimeste tööle
vahendamisega välismaale (menetlus lõpetati kuriteokoosseisu puudumise tõttu) ning teise puhul isiku
tema tahte vastaselt ja vägivallaga teise isiku kasuks tööle sundimisega vanglas. (Tammiste, 2009)
2007. aastal registreeriti kriminaalmenetlusregistris 135 kuritegu, mis võisid olla seotud
inimkaubandusega, 2008. aastal 189. Ohvrite abistamisele spetsialiseerunud varjupaigad ja
rehabilitatsioonikeskus pakkusid 2008. aastal abi umbes 50-le ohvrile.
Kokkuvõttes tuleb valmis olla nii sisserännanute poolt toimepandud kuritegudeks (eelkõige
perevägivald) kui ka nende poolt ja nende vastu suunatud kuritegudeks (rassism, inimkaubandus).
21