kriminaalpoliitika arengusuunad aastani 2018 - Justiitsministeerium
kriminaalpoliitika arengusuunad aastani 2018 - Justiitsministeerium
kriminaalpoliitika arengusuunad aastani 2018 - Justiitsministeerium
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
18. Senisest paremini tuleb tagada kord avalikes kohtades.<br />
Piirama peab avalikus kohas alkoholi tarvitamist ning<br />
narkootikumide ja muude psühhotroopsete ainete<br />
kuritarvitamist.<br />
19. Asulate planeerimisel ja hoonete projekteerimisel peavad<br />
kohalikud omavalitsused edaspidi arvestama turvalise<br />
elukeskkonna kujundamise standardeid.<br />
20. Kriminaalmenetlust reguleerivate seadustega tuleb luua<br />
õiguslik võimalus menetleda kuritegusid Vabariigi Valitsuse<br />
määratud eelistuste järjekorras. Õiguskaitseasutused peavad<br />
põhitähelepanu pöörama rasketele isikuvastastele<br />
kuritegudele ja kuritegudele, mis muul viisil tekitavad suurt<br />
kahju. Eelistuste järgimise tagavad oma pädevuse piires<br />
eelkõige <strong>Justiitsministeerium</strong> ja Siseministeerium.<br />
21. Kriminaalmenetlust reguleerivate seadustega tuleb luua<br />
õiguslik võimalus loobuda kriminaalmenetluse alustamisest<br />
või see lõpetada, kui kriminaalmenetlus ei ole konkreetse<br />
kuriteo tehiolusid arvestades õigustatud. Selle võimaluse<br />
ühtlase ja põhjendatud kasutamise tagab oma pädevuse<br />
piires <strong>Justiitsministeerium</strong>.<br />
22. Karistust kohaldades tuleb senisest rohkem arvestada<br />
seda, kuivõrd karistus tegelikult mõjutab süüdlast süütegude<br />
toimepanemisest hoiduma. Selle põhimõtte ühtlase ja<br />
põhjendatud rakendamise tagavad oma pädevuse piires<br />
eelkõige <strong>Justiitsministeerium</strong> ja Siseministeerium.<br />
24. <strong>Justiitsministeerium</strong> koostöös teiste asjaomaste<br />
institutsioonidega tagab võimaluse kohaldada<br />
karistusseadustikuga ettenähtud asenduskaristusi ja muid<br />
mõjutusvahendeid.<br />
niivõrd oluline politseinike arv (kvantiteet) kuivõrd nende ülesanded ning kättesaadavus<br />
(kvaliteet). Elanikkonna hirm õigusrikkumiste ees on vähenenud – 2008 aastal tundis 33%<br />
inimestest hirmu kuritegevuse ees (2003 a 52%); 13% elanikkonnast tundis hirmu<br />
tänavakuritegevuse ees (2003 a 50%). Kui 2004. aastal oli politsei tööga rahul 60%<br />
elanikest, siis 2008. aastal 79% (Rannama, 2009).<br />
+ Riigikogu võttis 2008. a vastu seaduse üleriigilise alkoholimüügi piirangu kohta, keelustades 22<br />
alkohoolsete jookide müügi alates kella 22-st. Narkootikumide tarvitamise tõkestamiseks<br />
pööratakse tähelepanu suures mahus tänavakaubitsejate tabamisele. Viimastel aastatel on<br />
tugevdatud liiklusjärelevalvet alkoholijoobes juhtide tabamiseks ning see on olnud tulemuslik<br />
joobes juhtide poolt põhjustatud raskete tagajärgedega liiklusõnnetuste vähenemise näol.<br />
– Teadlikult planeerimisel nimetatud standardeid kasutatud pole. 5<br />
+ 22. augustil 2005 kohtusid Laulasmaal justiits- ja siseministeeriumi ning politsei ja<br />
prokuratuuri juhid, et seada ühised eelistused võitluses kuritegevusega. Kohtumise lõpus<br />
allkirjastasid justiits- ja siseminister Laulasmaa deklaratsiooni, milles pandi kirja ühised<br />
tegevusprioriteedid ja eesmärgid. Ühiste põhieesmärkidena määratleti võitlus alaealiste poolt<br />
ning nende suhtes toime pandud kuritegevusega, esmajärjekorras lapsohvritega vägivalla- ja<br />
seksuaalkuritegudega, ning võitlus organiseeritud kuritegevusega, esmajärjekorras<br />
uimastite, rahapesu ja inimkaubandusega seotud kuritegevusega.<br />
+ Alates 01.01.2004 on võimalik kriminaalmenetlus lõpetada, kui puudub avalik menetlushuvi<br />
ja kui süü ei ole suur (KrmS § 202) ning kui karistus oleks ebaotstarbekas (§ 203). 2008. a<br />
lõpetati §-de 202 ja 203 alusel 4108 kuritegu (2007 – 4360). <strong>Justiitsministeerium</strong>is on kolmel<br />
korral tehtud ka otstarbekusest lõpetatud kriminaalasjade analüüs ning on tehtud mitmeid<br />
soovitusi selle paremaks rakendamiseks. Isikute võrdse kohtlemise tagamiseks ning<br />
rakenduspraktika ühtlustamiseks juhinduvad prokurörid menetlusotsuste tegemisel riigi<br />
peaprokuröri juhisest KrMS §-de 202, 203 ja 203 1 kohaldamisel.<br />
ν<br />
Tehtud on mitmeid uuringuid ja analüüse, mille eesmärgiks on karistuspraktika analüüsimine<br />
ja karistuspraktika ühtlustamine Eestis. Kolmel korral on tehtud nn oportuniteedi uuring, mille<br />
tulemusena on muudetud vastavat peaprokuröri juhist ja tänu millele on oportuniteedi<br />
kohaldamise praktika oluliselt paranenud võrreldes algusaastatega.<br />
JuM ja Riigikohtu koostöös tehti 2008/2009. a kohtupraktika analüüs, mille eesmärgiks oli<br />
analüüsida Eesti maakohtute tööpiirkondade karistuspraktikat. Samuti on uuritud vahistamise<br />
praktikat ning lähenemiskeelu ja ÜKT kohaldamist. Vastavad uuringud on kättesaadavad<br />
http://www.just.ee/20262.<br />
ν<br />
Asenduskaristusena on levinuim ÜKT kasutamine: kui 2003. a määrati ÜKT 84-le isikule, siis<br />
2008. a 1892-le (täpsemalt kirjeldatud ülevalpool).<br />
Kriminaalmenetluses on võimalik lähenemiskeeldu kohaldada isikuvastastes ja alaealiste<br />
vastu toime pandud kuritegudes kahtlustatavate ja süüdistatavate suhtes alates 2006. aasta<br />
keskpaigast. Viimase kolme aasta jooksul on kriminaalmenetluses kohaldatud vähemalt 36<br />
(sh 22 ajutist ja 14 pikaajalist) lähenemiskeeldu 31 isiku suhtes. Kõige enam on<br />
lähenemiskeeldu määratud Lõuna ja Lääne piirkonnas, Põhjas ja Idas on praktikat vähe.<br />
4<br />
-<br />
8, 21<br />
21; 23<br />
25. <strong>Justiitsministeerium</strong> koostöös Siseministeeriumiga<br />
parandab eeldusi süütegudega saadud vara<br />
konfiskeerimiseks ja varalise karistuse mõistmiseks.<br />
ν<br />
Eestis on kriminaaltulu konfiskeerimine võimalik esiteks vara puhul, mille kohta on teada, et<br />
see on saadud kuriteo toimepanemise tulemusena (KarS § 83¹). Karistusseadustiku § 83¹<br />
alusel konfiskeeris kohus 2008. aasta jooksul 65 kriminaalasjas vara 12,6 miljoni krooni eest<br />
50<br />
27
Change language