kriminaalpoliitika arengusuunad aastani 2018 - Justiitsministeerium
kriminaalpoliitika arengusuunad aastani 2018 - Justiitsministeerium
kriminaalpoliitika arengusuunad aastani 2018 - Justiitsministeerium
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
Tabel 2. Kriminaalpoliitika arengusuundade <strong>aastani</strong> 2010 täitmisest<br />
Arengusuunad Täitmine Märkus Uues eelnõus<br />
3. Süütegude ennetamiseks sotsiaalsete ennetusmeetmete<br />
kasutamine aitab vähendada asjatuid kannatusi ning on<br />
– Kuigi seni on <strong>kriminaalpoliitika</strong> siiski olnud peamiselt üksikute ametkondade ponnistus ning<br />
vähem läbimõeldud haridus- ja sotsiaalsüsteemi osa, on nimetatud põhimõtted kandvad ka<br />
5<br />
enamasti odavam ja tulemuslikum kui olustikulised<br />
uues eelnõus. Kuigi <strong>kriminaalpoliitika</strong> arengusuundade täitmisest annab parlamendis aru<br />
ennetusmeetmed ning süütegude tagajärgedega tegelemine.<br />
Kuna ühiskonna käsutuses olevad vahendid on piiratud, tuleb<br />
justiitsminister ning arengusuundade täitmist koordineerib <strong>Justiitsministeerium</strong>, ei ole<br />
põhjendatud teiste institutsioonide passiivne roll arengusuundade täitmisel.<br />
leida nende kolme valdkonna rahastamiseks optimaalne<br />
vahekord, arvestades meie ühiskonna arengu üldeesmärke.<br />
4. Süütegusid ei ole võimalik vältida või märgatavalt<br />
vähendada üksikabinõusid rakendades. Süütegude<br />
ennetamine ja ühiskonna turvalisuse suurenemine on võimalik<br />
vaid koordineeritud ja pikaajalise töö tulemusena. Ennekõike<br />
tähendab see pika tasuvusajaga investeeringut inimestesse ja<br />
inimeste kaudu ühiskonda.<br />
ν<br />
2003. aastast alates on <strong>kriminaalpoliitika</strong> riigis koordineeritum kui varem. Sellest ajast<br />
tegutseb <strong>Justiitsministeerium</strong>is <strong>kriminaalpoliitika</strong> osakond, mille ülesanded on<br />
kriminaalpoliitiliste otsuste ettevalmistamine ja nende täitmise järelevalve ning<br />
<strong>kriminaalpoliitika</strong> kujundamiseks vajaliku info hankimine. Alates sellest ajast on välja töötatud<br />
ja ellu viidud ka mitmeid arengukavasid (alaealiste kuritegevuse, inimkaubanduse vastu<br />
võitlemise, korruptsioonivastane). Kriminaalpoliitika planeerimise pikaajalisust väljendavad<br />
nii kehtivad <strong>arengusuunad</strong> kui ka uus eelnõu.<br />
1–2<br />
5. Süütegusid ei ole võimalik vältida või märgatavalt<br />
vähendada üksnes kriminaal-justiitssüsteemi või riigivõimu<br />
abil, ennetustöösse tuleb kaasata ka kohalikud omavalitsused,<br />
majandusringkonnad ja ühiskondlikud organisatsioonid.<br />
Esmatähtis on aga iga inimese enda vastutus ning kohustus<br />
arendada ennast ja kasvatada oma lastest vastutustundlikud<br />
ühiskonnaliikmed.<br />
6. Kriminaalpoliitika arengusuundade elluviimiseks tuleb kõigil<br />
institutsioonidel ja inimestel teha head koostööd riiklikul,<br />
kohalikul ja elanikkonna tasandil.<br />
Samasuguse sõnastusega punkte uues eelnõus ei ole, ent põhimõte, mille kohaselt<br />
<strong>kriminaalpoliitika</strong> peab olema pikaajaline ning koordineeritud, kajastub eelnõu<br />
üldeesmärkides. Samuti on mitmes kohas märgitud vajadust koolitada vastava ala<br />
spetsialiste.<br />
ν Kohalike omavalitsuste roll kuritegude ennetamisel on olnud ebaühtlane (vt ka p 7<br />
seletuskirjas), teatav areng on toimunud ühiskondlike organisatsioonide kaasamisel.<br />
<strong>Justiitsministeerium</strong> on kuriteoennetuslikku tegevust toetanud alates 2001. a: kuni 2003. a<br />
toetati MTÜd Eesti Naabrivalve, alates 2004. aastast toetatakse kuriteoennetust<br />
projektikonkursi kaudu (ca 2 miljonit aastas). Rehabilitatsiooniraha on jaotanud ka<br />
Sotsiaalministeerium (nüüdseks katkestatud).<br />
Uutes arengusuundades on nähtud vajadust koostöö ja kohaliku initsiatiivi järele, samuti<br />
vabatahtlike kaasamise järele.<br />
6–7; 14; 19<br />
10. Et võimalikult palju inimesi püsiks aktiivsed, terved, töökad<br />
ja iseseisvalt toimetulevad, peab senisest suuremat<br />
tähelepanu pöörama sotsiaalsetele ennetusmeetmetele. Kuna<br />
eelkõige on oht marginaliseeruda inimestel, kelle sotsiaalsed<br />
sidemed on nõrgad, tuleb soodustada riskirühmadesse<br />
kuuluvate inimeste ja muulaste integratsiooni. Selleks tuleb<br />
sotsiaal-, haridus-, pere-, noorte-, kultuuri-, kiriku-, majandus-,<br />
integratsiooni- ja muu poliitika kujundamisel ning elluviimisel<br />
arvestada ja suurendada neis valdkondades rakendatavate<br />
abinõude kui sotsiaalsete ennetusmeetmete tähtsust.<br />
7. Kohalikel omavalitsustel tuleb välja töötada ja ellu viia<br />
süütegusid ennetavad ja turvalisust suurendavad<br />
tegevuskavad (kogukonnakeskne ennetustöö), milles peab<br />
kohalikke omavalitsusi abistama riik. <strong>Justiitsministeerium</strong> koos<br />
teiste asjaomaste institutsioonidega töötab 2003. aastal välja<br />
ν<br />
P 7 elluviimiseks on välja töötatud korrakaitse seaduse eelnõu, mis on Riigikogu menetluses<br />
alates 2007. aastast ning teisele lugemisele jõudis 2009. aastal. Seni eelnõu veel vastu<br />
võetud pole. Mis puudutab kohalike omavalitsuste (KOV) kuritegevuse ennetamise<br />
arengukavasid, siis <strong>Justiitsministeerium</strong>is tehtud uuringu põhjal on KOVdes<br />
kuriteoennetusalaste tegevuste koordineerimine ja vastutuse ulatus määratlemata. Üle-<br />
7; 14
Change language