09.04.2014 Views

kriminaalpoliitika arengusuunad aastani 2018 - Justiitsministeerium

kriminaalpoliitika arengusuunad aastani 2018 - Justiitsministeerium

kriminaalpoliitika arengusuunad aastani 2018 - Justiitsministeerium

SHOW MORE
SHOW LESS

Create successful ePaper yourself

Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.

• spetsialiseerunud uurijate töötasu ei erine oluliselt teiste uurijate töötasust;<br />

• menetlus venib seoses ekspertiisijärjekordadega;<br />

• Kaitsepolitseiameti kui julgeolekuasutuse olemuslik roll korruptsioonikuritegude menetlejana<br />

on küsitav, kuna kriminaalmenetluse pädevuse laienemisel võivad kannatada Kaitsepolitseiameti<br />

julgeoleku tagamisega seotud funktsioonid (2008. a kohtusse jõudnud pistise ja altkäemaksu<br />

asjadest on 64% Kaitsepolitseiameti menetletud).<br />

Majandus- ja korruptsioonikuritegude uurimise senise korralduse muutmiseks tuleb määrata<br />

politseiprefektuurides korruptsiooni- ja majanduskuritegudele spetsialiseerunud uurijad, kes<br />

vabastatakse masskuritegude uurimisest. Majandusuurijad uuriksid äriühingutega seotud ja<br />

pankrotikuritegusid ning suurema varalise kahjuga ja ametiisiku poolt toimepandud kelmuse ja<br />

omastamise kuritegusid; korruptsiooniuurijad pistise-altkäemaksu, toimingupiirangu rikkumise,<br />

riigihangete rikkumisega seotud jms kuritegusid. Uurijate töö tuleb korralda nii, et põhirõhk oleks<br />

proaktiivsetel uurimismeetmetel (st info kogumisel), igas prefektuuris tuleb selleks tagada piisaval<br />

arvul jälitusega tegelevaid menetlejaid. Diferentseerida tuleb ka uurijate palgad ning liikuda<br />

uurimiskvaliteediga suunas, mis võimaldaks korruptsiooni uurimise anda suures osas<br />

politseiprefektuuride pädevusse (v.a. kõrgemate riigiametnike, s.h. politseijuhtide jms korruptsiooni<br />

uurimine). Kaitsepolitseiameti korruptsiooniuurimise pädevuse laiendamine senise viie suurema linna<br />

pealt rohkem kui 200 omavalitsusele ei ole jätkusuutlik lahendus ning selleks tuleb<br />

politseiprefektuurides arendada välja võimekus korruptsiooni- ja majanduskuritegude uurimiseks.<br />

Tagada tuleb ka kõrge uurimisvõimekus teistes uurimisasutustes (nt Maksu- ja Tolliamet,<br />

Konkurentsiamet) ning spetsialiseerumine prokuratuuris.<br />

29. Küberkuritegevuse vastane võitlus peab keskenduma alaealiste seksuaalse kuritarvitamise<br />

vastasele võitlusele, suurte arvutikelmuste tõkestamisele ning arvutiviiruste ja häkkimise leviku<br />

tõkestamisele. Küberkuritegevuse ennetamisel tuleb koostöös erasektoriga tegeleda haavatavate<br />

sihtrühmade (näiteks alaealised, eakad) teadlikkuse tõstmisega. Küberkuritegevuse paremaks<br />

piiramiseks tuleb tagada piisava hulga IT-spetsialistide olemasolu õiguskaitseasutustes.<br />

Küberkuritegevus on majanduslikult tulus kuritegevuse haru, kuhu on värvatud IT tippspetsialistid.<br />

USA föderaalne juurdlusbüroo FBI keskendub küberkuritegevuse vastases võitluses neljale teemale:<br />

küberrünnakute tõkestamine, lapspornograafia leviku takistamine, ärisaladuste ja intellektuaalse<br />

omandi kaitse ning Interneti-pettuste ärahoidmine.<br />

Küberrünnakute tõkestamist Eestis koordineerib Kaitseministeerium ning küberterrorismi paremaks<br />

ennetamiseks kiitis Vabariigi Valitsus 2008. a heaks küberjulgeoleku strateegia 2008–2013.<br />

Kõnealuse eesmärgi täitmiseks on loodud ka küberkaitsekeskus. Selle temaatikaga <strong>kriminaalpoliitika</strong><br />

<strong>arengusuunad</strong> ei tegele.<br />

Lapspornograafia koos Interneti teel levitatava seksuaalse vägivallaga on äärmiselt tõsine probleem,<br />

kus nagu alaealistega seotud kuritegevuses üldiselt, on ärahoidmisel oluline roll lastevanematel, kes<br />

aga jätavad selle rolli sageli täitmata. Euroopa Liidus tehtud uuringust selgus, et Eesti ja Leedu<br />

lapsevanemad huvituvad kõige vähem oma laste tegemistest Internetis ja kontrollivad neid kõige<br />

vähem, samas on Eesti lapsed Interneti ühed sagedasemad kasutajad ELs (93% Eesti lastest kasutab<br />

Internetti nende vanemate hinnangul). (Eurobarometer, 2008) Väidetavalt on üks igast kolmest lapsest,<br />

keda Internetis on ära kasutatud, alla 6-aastane (Ifrah, 2008: 30–31). Eestis registreeriti 2008. aastal 4<br />

kuritegu seoses alaealise kasutamisega pornograafilise teose valmistamiseks, millest ühe juhtumi<br />

puhul oli tegemist Internetis suhtluskeskkonnas Rate sellise kuulutuse levitamisega, milles sooviti<br />

tutvuda tüdrukutega, kes poseeriksid alasti. 2008. aastal registreeriti 52 lapsporno valmistamise ja selle<br />

võimaldamise juhtumit. Neist 7 juhtumi puhul teavitasid Saksamaa ja Ameerika Ühendriigid, et Eestis<br />

asuvalt IP-aadressilt levitatakse või on alla laetud lapspornograafiat. 30 juhul oli tegemist arvutis, CDl<br />

või DVD-l lapspornograafia materjalide (videod-fotod) hoidmisega, allalaadimisega, levitamisega<br />

või müümisega, sh vähemalt 10 registreeritud kuriteo puhul oli tegemist sama kahtlustatavaga. Viiel<br />

juhul filmiti alaealist veebikaameraga, ähvardades seejärel video Internetti üles riputada – sellistel<br />

44

Hooray! Your file is uploaded and ready to be published.

Saved successfully!

Ooh no, something went wrong!