kriminaalpoliitika arengusuunad aastani 2018 - Justiitsministeerium
kriminaalpoliitika arengusuunad aastani 2018 - Justiitsministeerium
kriminaalpoliitika arengusuunad aastani 2018 - Justiitsministeerium
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
• spetsialiseerunud uurijate töötasu ei erine oluliselt teiste uurijate töötasust;<br />
• menetlus venib seoses ekspertiisijärjekordadega;<br />
• Kaitsepolitseiameti kui julgeolekuasutuse olemuslik roll korruptsioonikuritegude menetlejana<br />
on küsitav, kuna kriminaalmenetluse pädevuse laienemisel võivad kannatada Kaitsepolitseiameti<br />
julgeoleku tagamisega seotud funktsioonid (2008. a kohtusse jõudnud pistise ja altkäemaksu<br />
asjadest on 64% Kaitsepolitseiameti menetletud).<br />
Majandus- ja korruptsioonikuritegude uurimise senise korralduse muutmiseks tuleb määrata<br />
politseiprefektuurides korruptsiooni- ja majanduskuritegudele spetsialiseerunud uurijad, kes<br />
vabastatakse masskuritegude uurimisest. Majandusuurijad uuriksid äriühingutega seotud ja<br />
pankrotikuritegusid ning suurema varalise kahjuga ja ametiisiku poolt toimepandud kelmuse ja<br />
omastamise kuritegusid; korruptsiooniuurijad pistise-altkäemaksu, toimingupiirangu rikkumise,<br />
riigihangete rikkumisega seotud jms kuritegusid. Uurijate töö tuleb korralda nii, et põhirõhk oleks<br />
proaktiivsetel uurimismeetmetel (st info kogumisel), igas prefektuuris tuleb selleks tagada piisaval<br />
arvul jälitusega tegelevaid menetlejaid. Diferentseerida tuleb ka uurijate palgad ning liikuda<br />
uurimiskvaliteediga suunas, mis võimaldaks korruptsiooni uurimise anda suures osas<br />
politseiprefektuuride pädevusse (v.a. kõrgemate riigiametnike, s.h. politseijuhtide jms korruptsiooni<br />
uurimine). Kaitsepolitseiameti korruptsiooniuurimise pädevuse laiendamine senise viie suurema linna<br />
pealt rohkem kui 200 omavalitsusele ei ole jätkusuutlik lahendus ning selleks tuleb<br />
politseiprefektuurides arendada välja võimekus korruptsiooni- ja majanduskuritegude uurimiseks.<br />
Tagada tuleb ka kõrge uurimisvõimekus teistes uurimisasutustes (nt Maksu- ja Tolliamet,<br />
Konkurentsiamet) ning spetsialiseerumine prokuratuuris.<br />
29. Küberkuritegevuse vastane võitlus peab keskenduma alaealiste seksuaalse kuritarvitamise<br />
vastasele võitlusele, suurte arvutikelmuste tõkestamisele ning arvutiviiruste ja häkkimise leviku<br />
tõkestamisele. Küberkuritegevuse ennetamisel tuleb koostöös erasektoriga tegeleda haavatavate<br />
sihtrühmade (näiteks alaealised, eakad) teadlikkuse tõstmisega. Küberkuritegevuse paremaks<br />
piiramiseks tuleb tagada piisava hulga IT-spetsialistide olemasolu õiguskaitseasutustes.<br />
Küberkuritegevus on majanduslikult tulus kuritegevuse haru, kuhu on värvatud IT tippspetsialistid.<br />
USA föderaalne juurdlusbüroo FBI keskendub küberkuritegevuse vastases võitluses neljale teemale:<br />
küberrünnakute tõkestamine, lapspornograafia leviku takistamine, ärisaladuste ja intellektuaalse<br />
omandi kaitse ning Interneti-pettuste ärahoidmine.<br />
Küberrünnakute tõkestamist Eestis koordineerib Kaitseministeerium ning küberterrorismi paremaks<br />
ennetamiseks kiitis Vabariigi Valitsus 2008. a heaks küberjulgeoleku strateegia 2008–2013.<br />
Kõnealuse eesmärgi täitmiseks on loodud ka küberkaitsekeskus. Selle temaatikaga <strong>kriminaalpoliitika</strong><br />
<strong>arengusuunad</strong> ei tegele.<br />
Lapspornograafia koos Interneti teel levitatava seksuaalse vägivallaga on äärmiselt tõsine probleem,<br />
kus nagu alaealistega seotud kuritegevuses üldiselt, on ärahoidmisel oluline roll lastevanematel, kes<br />
aga jätavad selle rolli sageli täitmata. Euroopa Liidus tehtud uuringust selgus, et Eesti ja Leedu<br />
lapsevanemad huvituvad kõige vähem oma laste tegemistest Internetis ja kontrollivad neid kõige<br />
vähem, samas on Eesti lapsed Interneti ühed sagedasemad kasutajad ELs (93% Eesti lastest kasutab<br />
Internetti nende vanemate hinnangul). (Eurobarometer, 2008) Väidetavalt on üks igast kolmest lapsest,<br />
keda Internetis on ära kasutatud, alla 6-aastane (Ifrah, 2008: 30–31). Eestis registreeriti 2008. aastal 4<br />
kuritegu seoses alaealise kasutamisega pornograafilise teose valmistamiseks, millest ühe juhtumi<br />
puhul oli tegemist Internetis suhtluskeskkonnas Rate sellise kuulutuse levitamisega, milles sooviti<br />
tutvuda tüdrukutega, kes poseeriksid alasti. 2008. aastal registreeriti 52 lapsporno valmistamise ja selle<br />
võimaldamise juhtumit. Neist 7 juhtumi puhul teavitasid Saksamaa ja Ameerika Ühendriigid, et Eestis<br />
asuvalt IP-aadressilt levitatakse või on alla laetud lapspornograafiat. 30 juhul oli tegemist arvutis, CDl<br />
või DVD-l lapspornograafia materjalide (videod-fotod) hoidmisega, allalaadimisega, levitamisega<br />
või müümisega, sh vähemalt 10 registreeritud kuriteo puhul oli tegemist sama kahtlustatavaga. Viiel<br />
juhul filmiti alaealist veebikaameraga, ähvardades seejärel video Internetti üles riputada – sellistel<br />
44