kriminaalpoliitika arengusuunad aastani 2018 - Justiitsministeerium
kriminaalpoliitika arengusuunad aastani 2018 - Justiitsministeerium
kriminaalpoliitika arengusuunad aastani 2018 - Justiitsministeerium
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
oodatakse liikmesriikidelt koostööd EL vastavate institutsioonidega, ohuhinnangute koostamist jms<br />
(Council of the European Union, 2009). Terrorismi ennetamise Euroopa Nõukogu konventsioon<br />
sätestab meetmed terrorismi siseriiklikuks ennetamiseks, kohustades osalisriiki astuma muuhulgas<br />
samme ennetus- ja teavitustegevuseks, samuti õiguskaitse väljaõppeks. Täpsemalt kajastab seda<br />
teemat Eestis Riigikogu 16. juuni 2004. a otsus „Eesti Vabariigi julgeolekupoliitika alused (2004)“.<br />
Kriminaalpoliitika eesmärkide paremaks saavutamiseks peavad prokuratuur ning uurimisasutused<br />
ühiselt planeerima ressursse – selleks tuleb koostada ühised ohuhinnangud ning otsustada ühiselt ka<br />
täpsem ressursijaotus.<br />
28. Raskete ning suure kahjuga majandus- ja korruptsioonikuritegude vastu võitlemiseks tuleb<br />
tagada igas uurimisasutuses ning ringkonnaprokuratuuris piisav arv nimetatud kuritegude<br />
menetlemisele spetsialiseerunud uurijaid ning prokuröre. Korruptsioonikuritegude uurimise kvaliteet<br />
politseiprefektuurides peab paranema.<br />
Üldjuhul on organiseeritud kuritegevuse eelduseks korruptsioon. Näiteks Hollandi riiklikus<br />
ohuhinnangus leitakse, et seoses turvatehnoloogia efektiivsemaks muutumisega on lennujaamade<br />
töötajad riskigrupp, kelle abi organiseeritud kuritegelikel gruppidel üha enam vaja läheb (Netherlands<br />
Police Agency, 2004).<br />
<strong>Justiitsministeerium</strong>i korruptsiooniuuringu kohaselt on 3% Eesti elanikest ning 12% ettevõtjatest<br />
maksnud ametnikule altkäemaksu või andnud meelehead. Ettevõtjad on korruptsiooniga enam kokku<br />
puutunud kohalike omavalitsustega suheldes ning korruptsiooniga kokkupuutunuid on rohkem<br />
Virumaal (Liiv & Aas, 2007). Kohalike omavalitsuste korruptsiooni probleemile on tähelepanu juhitud<br />
mitmes Eestit käsitlevas aruandes ning olukorra analüüsis (nt VV korruptsioonivastastes strateegiates).<br />
Samas on ennetuse tasandil üht-teist korruptsiooni ärahoidmiseks ka ära tehtud (teadlikkuse tõstmine<br />
jms) ning kahandamata ennetuse osatähtsust korruptsiooni vähendamisel, tuleb siiski tõdeda, et<br />
korruptsioonivastaseks võitluseks on vaja tipptasemel uurijaid ja prokuröre.<br />
2008. aastal registreeriti 326 ametialast kuritegu, mis on võrreldes 2007. aastaga 17% rohkem.<br />
Võrreldes 2007. aastaga on kasvanud ka pistise ja altkäemaksu kuritegude arv: kui 2007. aastal<br />
registreeriti 109 pistise või altkäemaksu andmise, võtmise või vahendamise juhtumit, siis 2008. aastal<br />
224. Alates 2007. aastast menetleb Kaitsepolitseiamet vastavalt VV 19.07.2007 määrusele nr 193<br />
„Politseiameti ja tema hallatavate asutuste ning Kaitsepolitseiameti vaheline uurimisalluvus“ kuue<br />
suurema KOV (Tallinna, Tartu, Narva, Pärnu, Kohtla-Järve ja Jõhvi) juhtide toimepandud<br />
korruptsioonikuritegusid; teiste KOVde korruptsioonikuritegude uurimine on prefektuuride pädevuses.<br />
Samas on teistes KOVdes registreeritud juhtumeid nii vähe, et ilmselt viitab see pigem<br />
korruptsioonijuhtumitega mittetegelemisele kui juhtumite puudumisele.<br />
2008. aastal registreeriti Eestis 779 majanduskuritegu, s.o 68% enam kui aasta varem. Valdava osa<br />
nendest moodustasid maksukuriteod, milleks on sageli salasigarettide ja -alkoholi üle piiri<br />
toimetamine, ning ebaseaduslik majandustegevus, milleks on sageli tubaka- ja alkoholitoodete<br />
käitlemise korra rikkumine. Samas registreeriti väga vähe äriühingutega seotud kuritegusid (20) ning<br />
pankrotikuritegusid (27). Küll aga esitati 2009. aasta esimese kolme kuuga üle kahe korra rohkem<br />
avaldusi pankrotimenetluse alustamiseks kui 2007. aastal (vastavalt 132 ja 314). Olulise osa, s.o 54%<br />
registreeritud majanduskuritegudest menetles Maksu- ja Tolliamet, millest enamuse moodustasid<br />
maksukuriteod; 4 kuritegu menetles Konkurentsiamet ning ülejäänuid Kaitsepolitseiamet,<br />
politseiprefektuurid, Keskkriminaalpolitsei.<br />
Raskete majandus- ja korruptsioonikuritegude menetlemine on puudulik tulenevalt peamiselt<br />
pikaajalistest organisatoorsetest probleemidest politseis:<br />
• puuduvad spetsialiseerunud menetlejad;<br />
• uurijad (aga ka prokurörid) on üle koormatud masskuritegude menetlemisega;<br />
• jälitusega tegelevaid menetlejaid on vähe ning kvaliteetseid tõendeid ei koguta;<br />
43
Change language