kriminaalpoliitika arengusuunad aastani 2018 - Justiitsministeerium
kriminaalpoliitika arengusuunad aastani 2018 - Justiitsministeerium
kriminaalpoliitika arengusuunad aastani 2018 - Justiitsministeerium
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
motivatsioon nõustajaga koostööd teha, teenusepakkuja juurde minnakse vaid näiteks<br />
kriminaalhooldaja nõudmisel. Väga suured probleemid vabaduses toimuvaga kohanemisel on<br />
tähtaegselt vabastatutel, kel puudub kriminaalhooldajaga võrreldav suunaja. Teiselt poolt on probleem<br />
KOV suutlikkuses vajalikke teenuseid pakkuda. Hinnanguliselt vajalik teenuste maht üle kogu Eesti<br />
on 360 majutuskohta koos tugiteenustega ning lisaks 1000 isiku nõustamine aasta jooksul. (Hallika &<br />
Hanni, 2008)<br />
Justiits- ja sotsiaalministri kohtumisel jaanuaris 2009 lepiti kokku nelja nõustamiskeskuse 18 loomises<br />
üle Eesti ning tugiisikusüsteemile aluse panemises. Esimese sammuna otsustati, et esialgu esindab<br />
JuMi nõustamiskeskuses kriminaalhooldaja, kes toetab ning annab nõu keskuse töötajatele, vajaduse<br />
korral suunab vabanenud kinnipeetavaid ka ise. Nõustamiskeskuste prioriteetseks sihtgrupiks on<br />
puudega inimesed, lapsed ja nende pered, kuid laiemalt ka kõik erivajadustega inimesed ja nende<br />
pered, kaasa arvatud vanglast vabanenud. Nõustamiskeskuste kaudu saavad need isikud nõustamist<br />
(sotsiaalnõustamine, psühholoogiline nõustamine, perenõustamine, võlanõustamine).<br />
Pikemas perspektiivis tuleb aga välja arendada tugiisikusüsteem endistele kinnipeetavatele. Selle<br />
kohaselt hakkab eeltöö kinnipeetavaga individuaalsel tasandil juba enne vabanemist (mingil määral<br />
see toimub ka praegu, ent mitte süsteemselt). Kinnipeetaval on tugiisik (nt vabatahtlik) vabaduses, kes<br />
aitab tal teenuseid taotleda, pakub talle nõu ja tuge. Selle mudeli kohaselt hakkaks vabanenud<br />
kinnipeetavate teenuseid korraldama MTÜ või MTÜde katusorganisatsioon (nt usuorganisatsioon),<br />
kellega sõlmitaks perioodilised lepingud teenuste osutamiseks vanglast vabanenutele. See tähendab<br />
üle-eestilise tugiisikusüsteemi väljatöötamist, kus vanglast vabanenul on teda nõustav ja toetav<br />
tugiisik, kes on tal vastas juba vanglaväravas ning aitab tal kogukonda sulanduda. Lisaks vabatahtlike<br />
võrgustiku loomisele ja abivajavatele vabanenutele tugiisiku tagamisele oleks MTÜ ülesanne pakkuda<br />
professionaalset nõustamist ja programme, aidata vabanenul leida töökoht ning majutuskoht.<br />
Majutusteenuse rahastajaks peaks olema KOV, ent tugiisiku/MTÜ ülesanne on majutuskoha leidmine.<br />
Selline korraldus võib aastas minna maksma kuni 10 miljonit krooni (ca 120 isiku kompleksteenus<br />
ning 300 isiku nõustamisteenus; 1 isiku kompleksteenuse ja 3 isiku nõustamise hind kuus on ligikaudu<br />
6000 kr; arvestatud ei ole vajalike ruumide soetamise kuludega), millest kuni poole finantseeriks riik,<br />
ülejäänu tuleb leida MTÜ-l (projektitoetused, annetused, vabatahtlike tegevus). Süsteem võiks<br />
rakenduda üle Eesti hiljemalt 2015. aastal.<br />
2009. a juulis (24.07.2009) jõustusid karistusseadustiku, kriminaalmenetluse seadustiku ja<br />
vangistusseaduse muudatused, mille kohaselt on võimalik karistusjärgne käitumiskontroll ja<br />
karistusjärgne kinnipidamine. Karistusjärgse käitumiskontrolli puhul allutatakse süüdimõistetu<br />
järelevalvele ja tehakse temaga ühtlasi tööd tema kriminogeense käitumise muutmiseks.<br />
Karistusjärgne kinnipidamine kujutab endast ohtliku kalduvuskurjategija kinnipidamist ühiskonna<br />
turvalisuse tagamiseks ka pärast karistuse ärakandmist 19 . Selliste kurjategijate puhul on niiviisi<br />
võimalik pikendada vangla sotsiaalprogrammide mõju. Kuna tegemist on kõige ohtlikumate ja<br />
ühiskonnaga kõige raskemini kohanevate isikutega, siis võib tugiisikuteenuse pakkumist alustada just<br />
sellest sihtrühmast (paljudele kinnipeetavatele tugiisikuteenust ilmselt pakkuda pole vaja ning ilmselt<br />
pole see ka võimalik).<br />
Nii vanglas kui ka kriminaalhoolduses kasutatakse rehabilitatsiooniprogramme, milles osalemiseks<br />
tuleb kurjategijaid jätkuvalt motiveerida. Rehabilitatsiooniprogrammid kurjategijatele on peamisi<br />
võimalusi neile oskuste õpetamiseks ning nende raviks. Enamasti pakuvad rehabilitatsiooniprogramme<br />
MTÜd, keda rahastab mõni KOV, alaealiste komisjon, vähemal määral on toetust saadud ka riigi<br />
sihtotstarbelistest eraldistest, mitmeid programme viib ellu ka kriminaalhooldus. MTÜd pakuvad<br />
18 Sotsiaalministeerium töötas välja maakondlike teavitamis- ja nõustamiskeskuste kontseptsioon ning algatas<br />
pilootprojekti maakondlike teavitamis- ja nõustamiskeskuste loomiseks kahes maakonnas – Ida-Virumaal ja<br />
Pärnumaal.<br />
19 Vt täpsemalt eelnõu seletuskirjast:<br />
http://www.Riigikogu.ee/?page=en_vaade&op=ems&eid=440492&u=20090831094426.<br />
32
Change language