kriminaalpoliitika arengusuunad aastani 2018 - Justiitsministeerium
kriminaalpoliitika arengusuunad aastani 2018 - Justiitsministeerium
kriminaalpoliitika arengusuunad aastani 2018 - Justiitsministeerium
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
26. <strong>Justiitsministeerium</strong> arendab eeldusi, mis võimaldaksid<br />
2006. aastast alates enamikul vangistusega karistatud isikutel<br />
kanda karistust kaasaegsetele nõuetele vastavas vanglas ja<br />
enne vanglast vabanemist läbida avavangla faas või nad<br />
vabastada enne karistusaja lõppemist koos allutamisega<br />
käitumiskontrollile. Selleks tuleb tõhustada vangla- ja<br />
kriminaalhooldussüsteemi koostööd.<br />
27. Vanglast vabanevate isikute toetamiseks tuleb<br />
Sotsiaalministeeriumil koostöös <strong>Justiitsministeerium</strong>iga 2010.<br />
aastaks välja arendada rehabilitatsiooniteenuste üleriigiline<br />
võrgustik.<br />
28. Kuriteo ohvriks langenud isikute toetamiseks tuleb<br />
Sotsiaalministeeriumil 2010. aastaks välja arendada<br />
kuriteoohvrite abistamise süsteem.<br />
29. Sotsiaalministeeriumil koostöös <strong>Justiitsministeerium</strong>iga<br />
tuleb arendada narkomaania ja alkoholismi ravi võimalusi.<br />
30. Alaealiste suhtes teostatav kriminaalmenetlus peab olema<br />
kiire ja alaealiste seaduslikke huve arvestav. Alaealisele<br />
karistust või muud mõjutusvahendit kohaldades tuleb<br />
arvestada alaealise seaduslikke huve ja võimalust mõjutada<br />
teda edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest.<br />
31. <strong>Justiitsministeerium</strong>il ja Siseministeeriumil tuleb koostöös<br />
Rahandusministeeriumiga 2005. aastaks kriminaaljustiitssüsteemi<br />
jätkusuutliku ja tasakaalustatud arengu<br />
tagamiseks ellu viia kõiki karistusõiguse rakendamisega<br />
seotud institutsioone hõlmav sotsiaalsete tagatiste<br />
tasakaalustatud süsteem.<br />
(keskmiselt 3515 kr kriminaalasja kohta).<br />
Teine võimalus on konfiskeerida kurjategija või kolmanda isiku vara, mille puhul isik ei suuda<br />
tõendada, et see on omandatud õiguspäraselt saadud vahendite arvelt (KarS § 83²). KarS §<br />
83² alusel konfiskeerimisi oli 37 (maht 1,7 miljonit, keskmine summa 15 000 krooni).<br />
+ Avatud on uus Viru vangla. Isikute vanglast ennetähtaegselt vabastamise protseduure on<br />
lihtsustatud, mis võimaldab süüdimõistetud enamikul juhtudel vabastada ennetähtaegselt ja<br />
sellega allutada nad vanglajärgsele käitumiskontrollile.<br />
– Paraku ei ole sellist rehabilitatsiooniteenuste võrgustikku loodud. <strong>Justiitsministeerium</strong> on<br />
teinud analüüsi, kus on välja pakkunud erinevaid mudeleid selliste teenuste osutamiseks,<br />
ning nimetatud teema on uue eelnõu üks prioriteete.<br />
ν 2005. aastal käivitati ohvriabiteenuse osutamise süsteem koos 35 piirkondliku<br />
ohvriabitöötajaga 16 ohvriabi keskuses üle Eesti. Ohvriabitöötajate poole pöörduvate isikute<br />
ring võib olla väga lai, selleks ei pea olema algatatud kriminaalasja. Kui inimene tunneb, et ta<br />
on ohver (füüsilise, vaimse või seksuaalse kuritarvituse), siis võib ta pöörduda otse<br />
ohvriabitöötaja poole abi saamiseks.<br />
01.01.2007 jõustus ohvriabi seaduse muudatus, millega kehtestati psühholoogilise abi<br />
kulude hüvitamise regulatsioon eesmärgiga aidata kergemate kuritegude ja väärtegude<br />
ohvriks langenud ohvreid, kes ei kvalifitseeru hüvitise saajaks ohvriabi seaduse § 8 alusel<br />
(vägivallakuritegude ohvrid). Psühholoogilise abi kulude hüvitise saamise eelduseks on<br />
süüteo kohta väärteo- või kriminaalmenetluse algatamine ning ohvri või muu hüvitist saama<br />
õigustatud isiku pöördumine ohvriabitöötaja poole. Täpsemalt on ohvriabisüsteemi nõrkusi ja<br />
arenguvajadusi käsitletud ülal.<br />
ν<br />
JuM koostöös SoMga on välja töötanud õigusrikkujate narkomaaniaravile suunamise<br />
põhimõtted ning planeerib ravi alustada 2010. aastal (rahaliste võimaluste olemasolul).<br />
Nimetatud tegevus on lisatud uude arengusuundade eelnõusse.<br />
+ Alaealiste kriminaalasjade kiire menetlemine (kohtueelne menetlus maksimaalselt 4 kuud) on<br />
politsei ja prokuratuuri prioriteet alates 2007. aasta suvest. Lühikese menetlusaja<br />
eesmärgiks on tagada kiire ning mõjus reageerimine õigusrikkumisele ning traumeerida<br />
alaealisi võimalikult vähe. Alaealiste kohtueelse menetluse pikkus oli 2008. aastal 3 kuud.<br />
Kohtumenetluse keskmine pikkus oli 1,3 kuud. Samas tuleb kindlasti nimetatud suunda<br />
jätkata ja lisaks kohtueelse kriminaalmenetluse kiirusele seada eesmärgiks ka menetluse<br />
kiirus alaealiste komisjonides.<br />
– 2009. a alguses saatis <strong>Justiitsministeerium</strong> kooskõlastusringile prokuratuuriseaduse<br />
muutmise seaduse eelnõu, mille sisuks oli prokuröride vanaduspensionile jäämise tingimuste<br />
täpsustamine ning sotsiaalsete garantiide vastavusse viimine prokuratuuri kui terviku<br />
tasakaalustatud arengu ja prokuröride karjäärisüsteemi vajadustega, aga ka suurema<br />
tasakaalu tekitamine õiguskaitsesüsteemis kasutusel olevate eripensionide süsteemide<br />
vahel. Paraku ei jõudnud osapooled (RaM, SoM, JuM) konsensusele ning eelnõu menetlus<br />
on praeguseks seiskunud.<br />
–<br />
18–19<br />
23–24<br />
18; 22<br />
15; 17<br />
-<br />
51
Change language