kriminaalpoliitika arengusuunad aastani 2018 - Justiitsministeerium
kriminaalpoliitika arengusuunad aastani 2018 - Justiitsministeerium
kriminaalpoliitika arengusuunad aastani 2018 - Justiitsministeerium
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
18. Korduvkuritegevust mõjutavad eelkõige sõltuvusprobleemid ja süüdimõistetute hilisem<br />
toimetulematus. Narkomaaniaravi vangistuse alternatiivina annab lisaks sõltuvusest võõrutamisele<br />
või selle kontrolli alla saamisele kasu ka retsidiivsuse vähenemise kaudu. <strong>Justiitsministeerium</strong>il tuleb<br />
koos Sotsiaalministeeriumiga tagada narkomaania sõltuvushäirega kurjategijate ravikohad ja -<br />
võimalused; samuti tuleb Sotsiaalministeeriumil arendada ja kinnitada narkomaanide ravi- ja<br />
rehabilitatsiooniteenuste kvaliteedistandardid.<br />
Korduvkuritegevuse ehk retsidiivsuse all mõeldakse tavaliselt uue kuriteo toimepanemist pärast<br />
eelmise kuriteo eest süüdi mõistmist või pärast vanglast vabanemist. Uut kuritegu kajastavaks<br />
näitajaks võib olla näiteks isiku kinnipidamine, süüdimõistmine või vangistus. Vanglas viibivatest<br />
süüdimõistetutest ca 66% on korduvkurjategijad (joonis 2), umbes sama palju (60%) on<br />
korduvkurjategijaid ka vahistatute hulgas. Ilmselt on aga korduvrikkujate osakaal veelgi suurem.<br />
Joonis 2.<br />
Esmakordselt ja korduvalt vanglakaristust kandvate süüdimõistetute jaotus<br />
Vanglates viibivatest kinnipeetavatest ca 20% (500) on narkosõltlased ning arvestades kurjategija<br />
ohtlikkust, saaks nendest 10% suunata narkoravile väljaspool kinnipidamisasutust, edaspidi saaks<br />
vangla asemel ravile saata kuni 25 isikut aastas. Narkomaaniaravi vangistuse alternatiivina annab<br />
lisaks sõltuvusest võõrutamisele või selle kontrolli alla saamisele kasu ka retsidiivsuse vähenemise<br />
kaudu. Narkosõltlase kinnipidamine vanglas on ka oluliselt kallim sama kestusega narkomaaniaravist:<br />
Eestis on ambulatoorse võõrutus- või asendusravi hind kuus 3500 kr; samal ajal maksab<br />
kinnipidamine arestimajas kuus 8800 kr ning kinnipidamine vanglas kuus 14 257 kr. Statsionaarse ravi<br />
hind oleks küll kallim võrreldes ambulatoorse raviga ning on võrreldav vanglakaristuse maksumusega,<br />
ent võrreldes vanglakaristusega kindlasti tulemuslikum. (Ahven & Hillep, 2008)<br />
Ravi vangistuse alternatiivina on võimalik enamikus Euroopa Liidu riikides ning seda kasutatakse<br />
järjest laialdasemalt. Enamikus riikides pakutakse uimastisõltlastele vangistuse alternatiivina ilma<br />
asendusravimiteta ravi statsionaarsetes ravikeskustes (nt Taani, Saksamaa, Holland, Poola, Soome,<br />
Rootsi, Norra). Kasutusel on ka ambulatoorseid programme, näiteks asendusravi, mis on vahel<br />
kombineeritud kohustusliku testimisega (nt Suurbritannia) või üldkasuliku tööga (nt Prantsusmaa).<br />
Kohtunikud võivad ravi jätkuvuse tagamiseks eelistada statsionaarseid ravivorme, kuid samal ajal<br />
võivad muud tegurid (nt isiku motivatsioon, spetsialiseeritud ambulatoorsete teenuste või<br />
programmide kättesaadavus) toetada ambulatoorse ravi kohaldamist. Mõnes riigis (nt Belgia) on<br />
narkomaanidel ambulatoorsel ravil viibimise ajal võimalik kasutada elektroonset järelevalvet.<br />
Täpsemalt on võimalik ravikorralduse kohta lugeda <strong>Justiitsministeerium</strong>i analüüsist (Ahven & Hillep,<br />
2008).<br />
Justiits- ja sotsialaministri kohtumisel 07.01.2009 leppisid ministrid kokku, et JuM sätestab<br />
alternatiivravi alused ning taotleb ravikohtade raha kas riigieelarvest või EL vahenditest, samuti<br />
30
Change language