kriminaalpoliitika arengusuunad aastani 2018 - Justiitsministeerium

juhtudel oli kannatanu vanus 13–15 aastat. Ühel juhul loodi 15-aastasele tüdrukule Internetilehekülgedel
libakonto, kuhu lisati pornograafilisi pilte, mille töötlemisel kasutati tema portreefotot.
(Tammiste & Tamm, 2009)
Ärisaladuste ning intellektuaalse omandi kaitsega on Eestis vähem tegeletud. Eesti ettevõtjatest 7%
peab küberkuritegevust oma tegevusalal levinuks, ca 1% ettevõtjatest on langenud võltsimise ja
piraatluse ohvriks, 0,6% puhul sattus ärisaladus konkurendi valdusesse (Ahven, Rootalu, Rämmer &
Murakas, 2008). Kuigi kõnealuses uuringus ei tähendanud ärisaladuse lekkimine ning võltsimine
tingimata küberkuritegu, on suur oht, et sellist infot omandatakse või lekitatakse just arvutisüsteemi
abil. On hinnatud, et ca 80% andmete ebaseaduslikust kasutamisest on toimunud ettevõtte töötaja
osavõtul (Ifrah, 2008).
Interneti-keskkonnas toimepandavad pettused on valdavalt seotud arvutikelmuse (suures osas
kiirlaenukelmuse) ja häkkimisega: 2008. aastal registreeriti Eestis 454 sellist kuritegu – seega on
tegemist valdavalt nn masskuritegevusega, mille ohvriteks on sageli suhtlusportaalide (www.rate.ee
jms) kasutajad ning eakamad inimesed. Alaealiste ning teiste riskigruppide (nt vanemad inimesed)
teadlikkus võimalikest ohtudest on madal ning süsteemselt nende teavitamisega ei tegeleta – ometi
oleks võimalik riigil ja erasektoril siin koostööd teha (nt IT-süsteemide turvalahendused). Nende
kuritegude avastamist takistab see, et ohvritel on sageli piinlik lõksulangemise pärast ning kuriteost ei
teatata, seega ennetustegevus peaks olema seotud eelkõige arvutisüsteemide turvalahenduste
loomisega ning teadlikkuse suurendamisega.
Küberkuritegevus ei tunne riigipiire ning see teeb kurjategijate tabamise väga raskeks. 2008. aastal
mõisteti USAs süüdi Eesti kodanik, kes koos kaaslasega varastas restoraniketi klientide krediit- ja
pangakaartide andmeid ning müüs neid teistele edasi. Teise Eestist pärit juhtumi puhul toimusid
pettused näiteks Itaalias, Kreekas, Prantsusmaal, Austrias jne (kriminaalasi nr 1-07-5805).
Internetis tegutsemine võimaldab anonüümsust ning see muudab küberkuritegude avastamise ja
toimepanijate tuvastamise raskeks. Ühest küljest on vajalik koostöö erasektori ja riigi vahel, et
parandada arvutikasutajate teadlikkust neid valitsevatest ohtudest ning oskusi ennast paremini kaitsta
võimaliku pettuse eest, samas on vajalik ka menetlussuutlikkuse tõstmine nendes kuritegudes.
Õiguskaitseasutustes ei ole piisavalt IT-spetsialiste, samuti on puudus vajalike oskustega kohtunikest.
Eelnõu kulud
Eelnõu rakendamiseks ei ole eraldi kulutusi planeeritud, küll aga peavad ministeeriumid ning teised
asutused arvestama kriminaalpoliitika arengusuundadega oma tegevus- ja tööplaanide koostamisel
ning vastavad kulutused planeerima.
45