kriminaalpoliitika arengusuunad aastani 2018 - Justiitsministeerium
kriminaalpoliitika arengusuunad aastani 2018 - Justiitsministeerium
kriminaalpoliitika arengusuunad aastani 2018 - Justiitsministeerium
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
ÜKT määramise korral tuleks senisest enam arvestada, et töö iseloom oleks rohkem seotud ohvrile<br />
konkreetse teo tagajärgede hüvitamisega, mis seondub ka taastava õiguse põhimõtetega. Näiteks<br />
alaealiste kohta on öeldud, et ÜKT tuleks korraldada nii, et alaealine talle määratud kohustused täidaks<br />
ja mõistaks oma teo tagajärgi. Üks võimalus on ÜKTd korraldada näiteks reede õhtuti ja<br />
nädalavahetuseti – nii oleks nn ohtlikel aegadel alaealine hõivatud muude tegemistega ja<br />
korrarikkumiseks ei jääks aega. (Edovald, 2005)<br />
Üks olulisemaid eesmärke on kõigi seadusejärgsete mõjutusvahendite ühtlane ja parem kättesaadavus<br />
Eestis. Vaja on toetada kogukonnas aktiivsete organisatsioonide ja asutuste kaasamist<br />
mõjutusvahendite pakkujate hulka, eriti noorsootöö valdkonnas (teadlikkuse tõstmise, koolituste,<br />
võrgustikutöö jt meetmete kaudu). Vajalik on mõjutusvahendite pakkujate suurem nähtavus ning<br />
koostöö eelkõige alaealiste komisjonidega, aga ka vanemate ning koolidega.<br />
3. Menetluse venimine ja puudulik järelevalve<br />
Alaealiste komisjonides alaealiste õigusrikkumiste arutelude ja mõjutusvahendite määramise protsessi<br />
tähtaegade üle seiret ei tehta ning sestap ka ülevaade sellest puudub. 2006. aastal tehtud uuringus on<br />
välja toodud, et periood alates alaealise poolt toimepandud teost kuni asja komisjoni esitamiseni ning<br />
konkreetse mõjutusvahendi määramise ja kohaldamiseni on alaealiste komisjonides lubamatult pikk.<br />
Uuringus on toodud näiteid, kus materjalid ringlevad enne komisjonis käsitlemisele jõudmist üle kahe<br />
aasta. Nii on asjad jõudnud komisjoni siis, kui probleem on ammu lahendatud ja unustatud. Kuigi<br />
alaealise mõjutusvahendite seaduse kohaselt peab alaealise õigusrikkumise arutelu toimuma 30 päeva<br />
jooksul, näitas uuring, et tegelikkuses seda tähtaega ületatakse ja enamiku taotlejate puhul see 30<br />
päeva jooksul ei toimunud. Eesti hariduse infosüsteemi (EHIS) kantud andmete põhjal oli 2008. aastal<br />
seitsmes maakonnas keskmine arutelude pikkus alla 30 päeva, teistes maakondades ei suudetud<br />
seaduses sätestatud ajast kinni pidada. Uuringule tuginedes on asja arutamise venimise põhjusteks<br />
näiteks suvekuudel komisjoniliikmete puhkused ja raskused noorte koolivaheajal kättesaamisel;<br />
noored ei reageeri korduvatele kutsetele ja neid pole ka sundtoomise korras võimalik komisjoni tuua,<br />
nad vahetavad elukohta; ebaselge on periood, millal tuleks teatud juhtumi korral esildis komisjoni<br />
esitada (nt on ilmnenud, et politseiametnikud ei esita taotlust komisjonile iga juhtumi järel, vaid<br />
koguvad terve paki juhtumeid, et need siis koos esitada). (Rannala, Tiko, & Rohtla, 2006)<br />
Seega tuleks sarnaselt kriminaalmenetluses seatud tähtaegadega jälgida menetluse kiirust ka alaealiste<br />
komisjonides ning tähtaeg ei tohiks venida alates juhtumi jõudmisest alaealiste komisjoni üle kahe<br />
nädala.<br />
16. Erikoolid ei tohi soodustada alaealiste korduvõigusrikkumisi, vaid peavad toetama alaealiste<br />
iseseisvat õiguskuulekat toimetulekut. Haridus- ja Teadusministeeriumil tuleb arendada erikoolid<br />
toimivateks õppe-kasvatusasutusteks: korrastada infrastruktuur, individualiseerida õppe-kasvatustöö,<br />
tagada vajalikud tugiteenused ning koos kohalike omavalitsustega tagada erikooli lõpetanute<br />
järelhooldus.<br />
Erikool peab olema seadusega pahuksisse läinud õpilase jaoks äärmuslik meede. USAs on üheks<br />
mõjusaimaks ja laialt kasutatavaks intensiivseks pere- ja kogukonnapõhiseks sekkumiseks kujunenud<br />
multisüsteemne teraapia (MST), mis on mõeldud teismeeas tõsise väärkäitumisega noorukitele, kelle<br />
puhul on oht, et nad eraldatakse perest ja paigutatakse mõnda institutsiooni, näiteks erikooli või<br />
raviasutusse. MSTd on rakendatud noortele, kellel on ilmnenud olulisi kliinilisi probleeme, sealhulgas<br />
retsidiivsetele ja vägivaldsetele narkootikume tarvitavatele alaealistele õigusrikkujatele ja teismeeas<br />
seksuaalkurjategijatele. MST eesmärgiks on tugevdada vanemate oskusi, et tulla toime teismelistel<br />
ilmnevate raskustega ning nõustada noorukit, et ta suudaks hakkama saada perekonna, eakaaslaste,<br />
kooli ja naabruskonnaga seotud probleemidega. Sekkumisstrateegiad kätkevad strateegilist ja<br />
strukturaalset pereteraapiat, vanemate käitumuslikku koolitust ja kognitiiv-käitumuslikke teraapiaid.<br />
MSTd pakutakse kodukeskkonnas, tegijaks on perele määratud terapeut ning sekkumise kestus on<br />
ligikaudu neli kuud.<br />
28
Change language