kriminaalpoliitika arengusuunad aastani 2018 - Justiitsministeerium
kriminaalpoliitika arengusuunad aastani 2018 - Justiitsministeerium
kriminaalpoliitika arengusuunad aastani 2018 - Justiitsministeerium
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
karistatute nn longituudse andmebaasi, mis sisaldaks nii registriandmeid (nt karistused, programmid)<br />
kui ka küsitluste (isiklikud hinnangud jne) andmeid. Nimetatud longituudi näol oleks tegemist<br />
pikaajalise tegevusega, kus koostöö Eesti ülikoolide ja rahvusvaheliste uurimisgruppidega oleks<br />
hädavajalik.<br />
21. Kinnipidamisasutuses peaksid viibima kõige ohtlikumad kurjategijad, samal ajal tuleb<br />
soodustada alternatiivkaristuste kasutamist (ÜKT, sõltuvusravi, leppimine jne). Kuna vangistuse suur<br />
osakaal soodustab korduvkuritegevust, tuleb <strong>Justiitsministeerium</strong>il kinnipeetavate arvu<br />
lääneeuroopalikule tasemele viimiseks lõpule viia vanglate reform ning sulgeda laagri tüüpi vanglad:<br />
liita Tallinna ja Harku vangla ning avada uus Tallinna vangla, samuti sulgeda Murru vangla.<br />
Nagu juba eespool ka välja toodud, on Eesti vangide arvu poolest maailmas esirinnas (273<br />
kinnipeetavat 100 000 elaniku kohta), ka Euroopas jääme arenenud riikidest kaugele maha. Maailma<br />
217 riigi hulgas on Eesti vangide arvukuselt 100 000 elaniku kohta 42-l kohal. Riikide keskmine on<br />
167 kinnipeetavat 100 000 elaniku kohta, seega Eesti ei küüni isegi keskmise lähedale. Arenenud<br />
riikidest on kõige kõrgem vangide arv USAs (760) ning kõige madalam Lichtensteinis (20).<br />
Joonis 1.<br />
Vangide arv 100 000 elaniku kohta Euroopas, King's College London<br />
<strong>Justiitsministeerium</strong>is tehtud analüüs näitas, et kinnipeetavate arvu ei tasu siduda kuritegude arvuga,<br />
mis tähendab, et kuritegude arvu vähendades ei vähene automaatselt kinnipeetavate arv (Hanni, 2007).<br />
Nii näiteks on tapmiste ja mõrvade eest vanglasse mõistetud pikaajaliselt ning kuigi registreeritud<br />
kuritegude arv võib väheneda, ei too see kaasa vangide arvu vähenemist – kinnipeetavate arvu mõjutab<br />
see alles pikema aja jooksul (nt kui kinnipeetavad vabanevad). Kuritegude arvu mõjutavad peamiselt<br />
masskuriteod (vargused jms), mis ei peegeldu automaatselt vanglapopulatsioonis. Vaid teatud<br />
kuriteoliikide puhul (nt narkokuriteod) suureneb kuritegude arvu suurenedes ka nende kuritegude eest<br />
34
Change language