kriminaalpoliitika arengusuunad aastani 2018 - Justiitsministeerium

Erikoolidele on viimastel aastatel nii riigiinstitutsioonid, uurijad kui ka avalikkus palju tähelepanu
pööranud. Erikoolidega seonduvad mitmed probleemid – vähene tulemuslikkus, õpilaste kõrge
retsidiivsus, pidevad korrarikkumised, tugiteenuste puudulikkus, amortiseerunud hooned – on püsinud
aktuaalsena juba aastaid. 2009. aastal TÜ tudengi tehtud uuringust erikooli lõpetanute retsidiivsuse
kohta selgus, et 81% erikooli kasvandikest on erikooli ajal või pärast erikoolist lahkumist kahe aasta
jooksul mõne süüteo toime pannud. 74% sooritas väärteo (üks inimene sooritas keskmiselt 4 väärtegu)
ning 51% sooritas kuriteo (ühe õpilase kohta ca 1 kuritegu). (Rits, 2009)
Justiitsministeerium tegi uuringu erikoolides kasutatavate mõjutusvahendite kohta ning uuringu
tulemustest kumab läbi erikooli õpilaste üleolev suhtumine süsteemi ning erikooli personali jõuetus
kasvandike ees (Salla & Tamm, 2008). Uuringust selgus, et õpilaste subkultuuri reeglid domineerivad
ametlike reeglite üle, seda eriti poistekoolides. Subkultuuri domineerimist võimaldab õpilaste
omavaheliste suhete ärakasutamine töötajate poolt ja õpilastega kokkulepete sõlmine korra tagamise
eesmärgil.
Mida kauem õpilane erikoolis viibib, seda rohkem ta võtab omaks erikooli reeglid, selles totaalses
institutsioonis õpitud abituse, seda keerulisem on tal hiljem hakkama saada (Perovskaja, 2008) ning
suure tõenäosusega satub ta mõne aja jooksul vanglasse. Praegu puudub erikooli lõpetanutel
järelhooldus ning andmeid erikooli õpilaste käekäigu kohta süsteemselt ei koguta (v.a üksikud
uuringud, mida teevad tudengid, ent need on tehtud erineva metoodikaga). Samuti ei tegele keegi
süsteemselt nende vanematega, kelle lapsed erikoolis õpivad. On olnud ka juhtumeid, kus vanemad
aitavad erikoolist põgenenud noort varjata.
Lisaks süsteemi ebaefektiivsusele seonduvad õpilaste erikooli suunamisega ning erikoolis oleku aja
pikendamisega mitmed menetluslikud probleemid (viimase puhul näiteks otsustamise ühtsed
kriteeriumid ning otsustajate ring). (Vahtrus, 2008)
Positiivne on, et HTM kavandab ümberkorraldusi erikoolides. Alates 2009. a on Eestis senise kolme
erikooli asemel kaks erikooli: Tapa erikool poistele ja Kaagvere erikool tüdrukutele. Kinnitatud on
erikoolide kontseptsioon, mis määratleb erikoolide eesmärgid, õppe-kasvatustöö põhimõtted ning
nõudmised infrastruktuurile. Kontseptisooni sisuliseks rakendamiseks valmis tegevuskava erikoolide
infrastruktuuri ümberkorraldamiseks ning õppe-kasvatustöö arendamiseks. Samuti on välja töötatud
tegevuskava noorte toimetuleku toetamiseks, sealhulgas alaealiste õigusrikkumiste ennetamiseks ja
vähendamiseks Haridus- ja Teadusministeeriumi haldusalas 2009–2011, mille peamisteks
sihtrühmadeks on erikooliõpilased ning alaealiste komisjoni suunatud noored.
17. Alaealiste kurjategijatega seotud kriminaalasjade kiire menetlemine aitab vähendada noorte
tulevasi süütegusid ning vähendab kriminaalmenetlusega alaealisele kaasnevaid võimalikke
negatiivseid tagajärgi. Prokuratuuril ja politseil tuleb tagada, et alaealiste kriminaalasjade
kohtueelne menetlus ei kestaks üldjuhul üle ühe kuu.
2007. aastal leppisid justiits- ja siseminister õiguskaitseasutuste juhtidega kokku, et alaealiste asjade
kohtueelne menetlus ei tohi kesta üle 4 kuu. 2008. aastal oli alaealiste asjade kohtueelse menetluse
pikkus mediaani järgi 3 kuud. Lühikese menetlusaja eesmärgiks on ühelt pool võimalikult vähe
alaealisi traumeerida ning teiselt poolt tagada mõjus reageerimine alaealiste õigusrikkumistele. Kuna
juba praegu kestab alaealiste kohtueelne menetlus alla 4 kuu ning kohtumenetlus toimub oluliselt
kiiremini (1,4 kuud), tuleb eesmärgiks seada veel lühem menetlusaeg – 1 kuu. Loomulikult ei tohi see
toimuda kvaliteedi arvelt ning erandid on alati võimalikud, samas peab see olema eesmärk, mille poole
püüelda.
Korduvkuritegevuse ennetamine
29