kriminaalpoliitika arengusuunad aastani 2018 - Justiitsministeerium

13. Haridusasutuste ülesanne on arendada laste teadmiste
kõrval senisest rohkem nende vaimseid ja sotsiaalseid
võimeid, et neist kasvaksid oma tegude eest eetiliselt
vastutavad täisväärtuslikud ühiskonnaliikmed.
Haridusministeeriumil tuleb selleks 2004. aastal algavaks
õppeaastaks üle vaadata riiklikud õppekavad ja õpitulemuste
hindamise kriteeriumid.
ν
Senine töö on toimunud paljuski seoses uute õppekavade ning uue põhikooli- ja
gümnaasiumiseaduse ettevalmistamisega; see, kas need põhimõtted ka praktikas
rakenduvad, sõltub paljuski pedagoogilise personali täiendus- ja õpetajakoolitusest.
2008. a jõustus uus koolieelse lasteasutuse riiklik õppekava, mille rõhuasetus on lapse
sotsiaalsete oskuste kujundamisel, lapse individuaalsusega arvestamisel ning kodu ja
lasteasutuse tihedamal koostööl.
5; 14
HTM arendab põhikooli ja gümnaasiumi riiklikku õppekava, mis peaks rakenduma alates
2010/2011. Uues õppekavas on kavas käsitleda mitmeid eri ainevaldkondade teemasid
läbivalt, nt tervise ja ohutuse teema, aga ka kodanikuühiskond ja ettevõtlikkus, väärtused ja
kõlblus jne. Ka uus põhikooli- ja gümnaasiumiseadus (PGS) sisaldab riikliku õppekava ja
koolis toimuva õppe aluspõhimõtteid (need sisaldusid varem vaid õppekavas).
14. Haridusministeeriumil tuleb koostöös
Sotsiaalministeeriumi ja Siseministeeriumiga ning kohalike
omavalitsustega 2005. aastaks välja töötada süsteem, mis
võimaldab lapse kasvukeskkonnas puudusi märgata ja
kõrvaldada võimalikult vara.
15. Haridusministeeriumil tuleb koostöös
Sotsiaalministeeriumiga ja kohalike omavalitsustega 2004.
aastaks välja töötada abinõud, mis aitavad vältida põhikoolist
õpilaste väljalangemist.
16. Peab vähendama süütegude toimepanemise võimalusi.
Selle eesmärgi saavutamiseks tuleb:
1) raskendada süütegude toimepanemist;
2) suurendada süütegude avastamise tõenäosust;
3) vähendada süütegudega saadavat kasu.
Kuna süütegude toimepanemise võimalusi vähendavate
meetmete tõhusus sõltub süüteo liigist, tuleb iga olulise
süüteoliigi jaoks leida sobivaim vahekord erinevate
olustikuliste ennetusmeetmete rahastamises.
Õiguskaitseasutused peavad põhitähelepanu pöörama neile
süütegudele, mis vähendavad ühiskonna julgeolekut,
tekitavad suurt kahju või mille ohvriks võivad inimesed
langeda igapäevaelus.
17. Politsei pädevusse kuuluv avaliku korra tagamine peab
muutuma kogukonnakeskse ennetustöö osaks.
Käesolevas eelnõus on mitmel juhul tähtsustatud haridust eduka kriminaalpoliitika
alustalana.
ν
Sotsiaalsete probleemidega peredest pärit lastele on loodud võimalused riigi toetusel
õppimise ajal õpilaskodus elada; seni on riigi toetatud õpilaskohtade arv pidevalt kasvanud.
Alates 2008. aastast jõustus sotsiaalhoolekande seaduse muudatus, mille kohaselt
osutatakse kohalikus omavalitsuses abi juhtumikorralduse põhimõttel. Paljuski selle
toetamiseks on SoM ja TAI eestvedamisel loodud uus koolitusprogramm lapse
probleemidega tegeleva võrgustiku liikmetele. 01.01.09 käivitus üleriigiline lasteabi telefon,
tähelepanu on hakatud pöörama ka vanematele mõeldud koolitusprogrammide
käivitamisele. Samas puudub süsteemne lähenemine riskilastele ja nende vanematele ning
nimetatud teema on lisatud väljatöötatud kriminaalpoliitika arengusuundade eelnõusse.
– Riigikogu menetluses on HTM ettevalmistatud uus PGS eelnõu, kus on sätted õpilaste
koolikohustuse täitmise parandamiseks ning koolist väljalangevuse vähendamiseks, sh on
defineeritud koolikohustuse mittetäitmise sisu ning eri osapoolte kohustused ja meetmed.
Lisaks on käivitunud ESF programm „Õppenõustamissüsteemi arendamine“ ning HTM on
välja töötanud tegevuskava „Turvaline kool“. Samas ei ole uus PGS veel rakendunud ning
teemaga tuleb jätkuvalt tegeleda.
ν
Tegemist on pigem üldpõhimõttega, mida on õiguskaitses üldiselt järgitud (määratud on
spetsialiseerunud uurijad, muudetud on kriminaaltulude konfiskeerimise korda), samas on
probleeme mitmete raskete kuritegude uurimisel (nt korruptsioon, majanduskuriteod). Edu on
saavutatud narkokuritegude uurimisel ning kuritegelike gruppide kohtusse saatmisel.
+ Üheks aastatel 2003–2004 tehtud politseireformide eesmärgiks oli kogukonnakeskse politsei
töölerakendamine. Kogukond on teadlik, kes on tema konstaabel ning konstaabli poole on
võimalik pöörduda ja vajadusel abi saada. Lähtutakse põhimõttest, mille kohaselt pole
49
13
14
4; 26–29
-