kriminaalpoliitika arengusuunad aastani 2018 - Justiitsministeerium

Turvalisuse arengukava (National Community Safety Plan 2008–2011) töötas Siseministeerium välja
algselt juba 2006. aastal. Pärast kuritegevuse üldstrateegia vastuvõtmist 2007. aastal uuendati ka
turvalisuse arengukava. Arengukava peamised tegevussuunad on kogukonna turvalisuse
suurendamine; rahvusvahelise terrorismiohu vähendamine; vanurite, laste ja noorte turvalisuse
suurendamine; ohvritele ja avalikkusele efektiivse, läbipaistva ja kiiresti reageeriva õigussüsteemi
loomine; alkoholi- ja narkootikumide tarvitamise negatiivsete tagajärgede vähendamine; sotsiaalselt
haavatavate gruppidega tegelemine (eluasemeprobleemide lahendamine jms).
Saksamaa
Saksamaa föderaaltasandil on kriminaalpoliitika prioriteediks võidelda vägivallakuritegudega,
st vägivallaga kodus ja lähisuhtes ning parandada kuriteoohvrite olukorda ja kaitset.
Lisaks nimetatutele peetakse oluliseks veel võitlemist alaealiste ning kaitsetute isikute seksuaalse
kuritarvitamise, paremäärmusluse ja terrorismi vastu. Kuriteoennetuses soovitakse võtta rohkem
arvesse linnaarengu ja -planeeringu meetmeid. Oluliseks peetakse legaalsete ja illegaalsete
sõltuvusainete eristamist 1 ning illegaalsete sõltuvusainetega seotud kuritegevus on
prokuratuuriasutuste peamine prioriteet. Ka liiklusrikkumiste ennetamine on üks koalitsioonileppe
punktidest, mis sisaldab nii teede tehnilist korrasolekut kui ka koolitusi jms. Organiseeritud
kuritegevusest pööratakse tähelepanu keskkonnakuritegudele (nt prügiturg), inimkaubandusele
(loodud on eraldi tööjõu ning seksuaalse ekspluateerimise koosseisud karistusseadustikku) ja
rahapesule.
Saksamaal ei ole föderaaltasandil eraldi kriminaalpoliitika arengusuundade või strateegiadokumenti,
küll aga on neil Justiits- ja Siseministeeriumi ühised kuritegevuse ülevaated ning 2006–2011
koalitsioonilepingu punktid turvalisuse kohta. 2001. ja 2006. aastal koostati kuritegevuse ülevaade,
kus selgitati ka valitsuse samme kuritegevuse vastases võitluses 2 . Kuigi neid on praktikas veel vähe
kasutatud, rõhutavad sakslased uuringute ning tulemusanalüüside tähtsust ning leiavad, et turvalisuse
kohta ei ole mõistlik teha järeldusi vaid ametliku statistika põhjal. Sakslased leiavad, et seni on
Saksamaa kuriteoennetuse peamine möödalask ja ebaõnnestumine olnud see, et kuriteoennetuse
meetmeid, projekte ja algatusi ei ole süstemaatiliselt hinnatud ega analüüsitud, ning edaspidi tuleks
rohkem sellega tegeleda.
Saksamaal on loodud sihtasutus Kuriteoennetuse Foorum, mida juhib siseminister ning milles on
liidumaade esindajad. Foorumi ülesandeks on koordineerida kuriteoennetust kohalikul tasandil ning
foorum ühendab eri valitsustasandeid. Kohaliku tasandi kuriteoennetus on tihti organiseeritud
komiteedes (kutsutakse nt ümarlauaks, julgeolekunõukoguks, ennetusnõukoguks jne). Kõigi
valdkondade ning tasandite riiklik kokkusaamiskoht on Saksa kuriteoennetuse kongress, mis toimub
igal aastal kahepäevase üritusena.
USA
USA föderaaltasandi kriminaalpoliitika prioriteet on võitlus terrorismiga, vägivalla- ja
arvutikuritegudega, eraldi prioriteedina on esile toodud ka võitlus pankrotikuritegudega.
Kuriteoennetuse peamiseks eesmärgiks on laste kaitsmine ning inimeste teadlikkuse tõstmine.
USAs vastutab kriminaalpoliitika, sh kuriteoennetuse eest Justiitsministeerium (Department of
Justice). Kriminaalpoliitika põhineb Justiitsministeeriumi perioodilisel arengukaval (praegune 2007–
2012, eelmine 2003–2008). Võrreldes Eesti kriminaalpoliitika arengusuundadega sarnaneb nimetatud
dokument rohkem mõne valitsuse programmiga, kus toodud konkreetsed mõõdetavad tulemused,
ajakava jne.
1 Rohkem kui 90% kanepiga seotud juhtumitest Saksamaal, milles menetlus alustati (ja hiljem küll lõpetati), puudutas kanepi kogust alla 10
grammi, kuigi vastavalt föderaalsetele menetlusjuhistele võib mitmetes piirkondades menetlusest „keelduda”, kui tegemist on kogusega kuni
30 grammi.
2 Raport on üles ehitatud nii, et igast kuriteoliigist ning kuritegevuse kontrollimisest ülevaadet andvale osale järgneb osa pealkirjaga
“Föderaalvalitsuse tegevus ning vaated”, milles valitsus analüüsib kuritegevuse arengu kohta tehtud järeldusi.
9