Lõuna-Eesti pargid - Keskkonnaamet

oosidega terrass, lilleklumbid ja kasvuhoone. Lossist avanesid vaated kagusse,
edelasse ja loodesse, tiikide ja Presnikovi järve veepeeglitele. Endistest kalatiikidest
sai pargi suurejoonelise kompositsiooni tähtis osa. Tihe metsapark moodustas
raami õhulisele läbipaistvale pargile hoonete lähikonnas. Koos pargiga kujundati
kogu maastik mõisa ümbruses. Kirikutee äärde istutati tammed, põldudevahelise
tee äärde kuused ning põhjapoolse tiigi ümbrus kujundati pajudega. Kui mõis
sai von Bergide omandiks (1808), keelati praegusest metsapargist puude
langetamine. Selle ümberkujundamist looduslikust puistust pargiks alustati 1878.
aastal. Metsapargi kujundaja oli F. C. M. von Berg, kes proovis aklimatiseerida
võõrpuuliike. Ta tõi neid kaasa reisidelt, tellis taimi ja seemneid ning katsetas eri
liikidega. Nii sai alguse Eesti kõige liigirikkam metsapark. Korvipaju istanduses
kasvatati vesipaju, vitspaju, ameerika paju jt. Sangastes istutati krahv Bergi
eluajal teeäärsetesse alleedesse ning ridadena põldude veerde üle 3000 tamme.
1924. aastal avaldas krahv Berg oma pargi kirjelduse ajakirjas Eesti Mets.
2011. aastal alustati metsapargi rekonstrueerimistöid, et avada vaateid maastikule
ja lossile, tuua esile eriliigilisi puuderühmasid, vabastada Luise tiigi ümbrus võsast
ning hõrendada alusmetsa. Kavas on istutada võõrpuuliike pargi eri piirkondadesse.
Sangaste park koosneb kahest eriilmelisest osast: lossi- ja metsapargist.
Mõisasüdames hoonete ümber on säilinud regulaarne alleede ja terrassidega
kujundus. Kirdesse suunduvast kolme kilomeetri pikkusest tammealleest on
tänapäevaks teelaienduse tõttu alles üks rida. Tammedega ääristatud puiestee
suubub talli ja aida vahelt eesväljakule. Peahoone ees on ovaalne ringtee ning
avar muruväljak, kõrvalhooneid varjavad vanad tammed ja vahtrad. Maja
tagaküljel on järsk astmeline langus tiigini. Ülemine kitsas terrass on jagatud
korrapärasteks nelinurkadeks. Park on kujundatud avarate aasade ja tamme-pärna
gruppidega, mille aktsendiks on siberi nulud. Mõisaansambli idaküljel paikneb
umbes kahe meetri kõrguse tellismüüriga piiratud endine puuvilja- ja rohtaed.
Metsaparki eraldab pargist omavahel kraavidega ühendatud tiikide süsteem.
Metsapargi reljeef on vaheldusrikas, järskudel nõlvadel on trepid, üle sälkoru
puitsild. Juudaoru põhjas lookleb oja. Metsapark on jagatud kuude ossa puude
geograafilise päritolu alusel: Eesti, Euroopa, Lõuna- Euroopa, Siberi, Aasia ja Põhja-
Ameerika osakond. Metsapargis asub koerte kalmistu nimeliste hauaplaatidega.
Lossi õuel, peahoone ees on armastatud rukkikrahvi F. C. M. von Bergi graniitbüst.
Pargis on mälestuskivi teenelisele metsakasvatajale H. Raapile (A.Vomm, 1972).
Park on väga liigirikas, metsa- ja lossipargis kasvab üle 150 taksoni puid ja
põõsaid (2006, 2011). Varem on liigirikkus olnud märksa suurem: 1986. aastal
registreeriti pargi alal 424 taksonit puid ja põõsaid; neist okaspuid 61, lehtpuid 145
ja põõsaid 218. Peamine puuliik on tamm, lisaks pärn ja siberi nulg. Parkmetsas
108 | Valgamaa