Lõuna-Eesti pargid - Keskkonnaamet

ülikooliga seotud kuulsatele inimestele: ülikooli raamatukogu ja kunstimuuseumi
rajajale J. K. S. Morgensternile, bioloog K. E. von Baerile, astronoom
F. G. W. Struvele, 1632. aastal ülikooli rajamise algatajale J. Skyttele jt.
Park on liigirikas, seal kasvab 70 taksonit puid ja põõsaid (2006), enamik
võõrliikidest on istutatud pärast II maailmasõda. Puistus on erineva vanusega puid,
vähe on okaspuid. Peamine puuliik pargis on vaher, lisaks harilik ja suurelehine
pärn ning saar. Vanimad puud kasvavad Tähetorni ja toomkiriku vahel; pärnad
professor Morgensterni obeliski juures on istutatud 1851. aastal, Rahvaste
monumendi juurde istutati puud 1891. aastal. Põõsaid on pargis suhteliselt
vähe. Haruldasematest liikidest kasvavad Toomemäel euroopa ja vene lehis;
harilik ebatsuuga; serbia kuusk; alpi seedermänd; makedoonia mänd; purpur- ja
ida-mariõunapuu; pensilvaania saar; tatari vaher; hariliku tamme püramiidvorm
’Fastigiata’; hõbehaab; berliini pappel; hilistoomingas; Sieboldi ja naastuline
kikkapuu; ruaani, Wolfi, himaalaja ja ungari sirel; tähk-toompihlakas; nipponi
enelas; looklev forsüütia; lõhnav kuslapuu jt. Jämedaima pärna ümbermõõt
on 455 cm, jämedaimal tammel 264 cm, vahtral 233 cm, künnapuul 127 cm ja
lehisel 274 cm.
Pargis elab kaitsealune kodukakk.
Ajalooliste vaatamisväärsuste juures on rohkesti infotahvleid.
Tartumaa |
73