Lõuna-Eesti pargid - Keskkonnaamet

Karjahoovi juures paikneb mõisa tutvustav infotahvel. Looduslikult pargi juurde
kuuluval oosil on mõisa viinaköögi ehk juustukoja kõrvalt algavad rohkete
treppidega õpperajad, mis on 1,1 ja 2,5 km pikkused. Parklas asub suur infotahvel,
rajal kõvalehtpuid tutvustavad väikesed infotahvlid. Heimtali Hobusekasvandusele
kuuluvas Juustukojas saab korraldada pidulikke üritusi ning seminare. Mõisas
asuv kool osaleb külastusmängus „Unustatud mõisad“.
P. R. von Sivers (1760–1835) oli kunsti- ja arhitektuurihuviline. 1796. aas tal
Saksamaale Jenasse saadetud kirjas palus ta nõuannet arhitektuuri raamatute
valimiseks, vastuse sai ta J. W. Goethelt, kes soovitas talle paarikümmet autorit.
Pole teada, milliseid raamatuid ta hankis, kuid härrastemaja projekti tehes lähtus
ta kuulsa renessanssarhitekti A. Palladio Põhja-Itaalia maamajadest.
Sakk, I., 2002. Eesti mõisad. Reisijuht, lk 277.
P. R. von Siversit tunti ettevõtliku põllumehena, kes korraldas ümbruskonnas ka
teadlikku metsade majandamist. H. F. G. von Sivers konstrueeris 1860. aasta
paiku uut tüüpi viljakuivati, mida tunti Siversi/Heimtali kuivati nime all kogu
Baltikumis ja kaugemalgi. Selline töötas ka mõisa 19. sajandi esimesel poolel
ehitatud ait-kuivati hoones.
Kivirist mõisa ees
Kiviristi kohta räägitakse, et ses
paigas olnud katoliku kabel. 1898.
aastal kirjutas J. Jung raamatus
„Muinasaja teadus eestlaste maalt
II”, et Heimtali mõisa kohal olnud
kunagi surnuaed ja väike kirik.
Teine lugu kõneleb, et kivirist olevat
seal tiiki uppunud mõisniku tütre
mälestuseks. Kinniaetud tiigi kohal
on väike künkake.
Koopad ja salakäik
Raudna ürgoru kaldaseinas olnud koopad, kust sõdade ajal olevat varju otsitud.
Veel 1850. aastatel olnud mõned näha. Sealt läinud kilomeetripikkune salakäik
Sabaku taluni.
Viljandimaa |
113