Lõuna-Eesti pargid - Keskkonnaamet

koosnev kaskaad (taastatud 2005). Veemängul – helidel ja peegeldustel – on
Luke pargis väga oluline osa. Sildadega paisregulaatorid on ehitatud suurtest
tahutud maakividest. Tiikide ümbrus on vabakujunduslik, avarad murualad toovad
esile laskuvaid terrasse. Pargis on puitpitsiline maakivivundamendil paviljon
(2006). Aednikumaja juures on kasvuhoone ja õunakeldri kivimüürid ning müüriga
ümbritsetud eri tasapindadel viljapuuaed. Pargi peasissepääsul vana pärnaallee
alguses on graniidist väravapostid; säilinud on ka osa parki ümbritsenud väikeseid
graniitposte. Mõisasüdamest suundub Nõo poole 300 m pikkune sega-allee,
Pangodi ja Unipiha poole aga rohkem kui kilomeetripikkused pärnaalleed.
Park on liigivaene, seal kasvab 27 taksonit puid ja põõsaid, võõrliike on 13 (2006).
Põhipuuliik on pärn, lisaks tamm, läänepärn ja jalakas. Haruldasematest liikidest
kasvavad seal läiklehine pärn, hariliku jalaka leinavorm ’Camperdownii’ ja jaapani
enelas. Suurimat kasvu on tammed (Ü = 380; 394 cm), pärnad (Ü max
= 284 cm;
H max
= 23 m) ning kuusk (Ü = 309 cm; H = 31 m). Silmapaistvate mõõtmetega on
kaks harilikku elupuud (Ü max
= 242; H = 17,5 m).
Pargis parkla läheduses ning esiväljakul asuvad mõisa ajalugu tutvustavad
infotahvlid. Suvel on kärnerimajas avatud infopunkt, väljapanek Nõo kihelkonna
mõisatest ning kohvik. Täiendav teave: http://www.lukemois.ee/
82 | Tartumaa