Lõuna-Eesti pargid - Keskkonnaamet

Uue-Põltsamaa mõisapargi koosseisu kuulub ka selle läänenurgas asuv
kollektsiooniaed. 1923. aastal mõisa tarbeaia asemele loodusloo-õpetaja
P. Pedoste poolt rajatud aias oli dekoratiivtaimede, üldbioloogia ning
taimegeograafia osakond. Selle ala esialgne planeering ning puidust paviljon
on hästi säilinud.
Ajalooline pargiosa on liigivaene, seal kasvab 20 liiki puid ja põõsaid, neist
võõrliike 11 (2005). Puistus on enamuspuuliik pärn, lisaks vaher, saar ja jalakas.
Pargi põhjaosas kasvavad võimsad vanad tammed ja lehised. Põliste tammede
ring kasvab ka jõe ääres, endise kuivati kõrval. Okaspuud peaaegu puuduvad.
Põõsastest kasvavad pargis ebajasmiin ja harilik sirel. Jämeduselt on silmapaistvad
koolipoolses pargiservas kasvavad paplid ’Rasumowskiana’, jämedaima puu
ümbermõõt on 420 cm. Kollektsioonaias kasvas algaastatel üle 300 liigi, tänapäeval
on alles 172 taksonit puittaimi. Haruldasemad neist on kõrgetüveline sarapuu
(Ü = 152 cm), põldvaher (Ü = 20 ja 24 cm), jaapani tiib-pähklipuu (Ü = 174 cm),
paberikask (Ü = 90 cm), kollane kask, mandžuuria araalia ehk kuradipuu, valge
mooruspuu ja alpi kuslapuu.
Naistesaare silla juures ja kollektsiooniaias asuvad infotahvlid.
8 | Jõgevamaa