Lõuna-Eesti pargid - Keskkonnaamet

peaukse kohal asuvat rõdu toetavatest sammastest ja rõdu põrandast. Pargis
leidub maalilisi maastikupilte ja suurepäraseid kaugvaateid. Nende loomisel on
oskuslikult valitud eri värvi lehestikuga puid-põõsaid ning kasutatud lehtpuudeokaspuude
värvi ja kuju kontraste. Peahoone otsaväljakut ilmestab põlistest
pärnadest ring. Põhja poole jäävas looklevate teedega parkmetsas vahelduvad
väiksemad välud tihedama puistuga, kus harilik pärn, vaher, saar ja tamm annavad
ohtralt järelkasvu. Vanade puudega ääristatud ringtee kulgeb vee piiril, sealt
avanevad vaated jõele. Põlispuude varjus on mõisa kunagine jääkelder. Peahoone
eest alguse saav vaatetelg läbib parkmetsa, selle lõpus paisjärve ääres on
1847. aasta paiku ehitatud paviljon. Väheldase künka otsas asuvat ümara
põhiplaaniga klassitsistlikku rotundi kutsutakse Musitempliks. Pargi teises servas
on mõisaaegne maakividest laotud kaev, mille pudelikaela meenutavat sisemust
näeb läbi klaaskatte. Räpina pargi vabakujulises osas on alles mälestusmärk aastail
1918–1919 nõukogude võimu eest võidelnutele. Pargi esiväljakul on skulptuur
„Daam kitarriga“ (autor Hagi).
Rohkem kui 600 puu- ja põõsaliigiga on Räpina park üks liigirikkamaid Eestis
(2010). Park rajati liigirikkana ning seda on hiljem pidevalt täiendatud.
Seal on ohtralt võõrliike, eri vormi okas- ja lehtpuid. Põhipuuliigid on
harilik pärn ja tamm. Siin kasvab palju haruldusi: amuuri korgipuu,
läiklehine pärn, hariliku jalaka püramiidvorm ’Exoniensis’, põldjalakas,
sahhalini nulg, ameerika lehis, mandžuuria aprikoosipuu, alpi kuldvihm jt.
42 | Põlvamaa