Lõuna-Eesti pargid - Keskkonnaamet

A. MacPherson). Graniidist sokliga hoone esimene korrus on punastest tellistest,
teine korrus kaetud pritskrohviga, viiluotsad on ehitatud vahvärktehnikas.
Iseloomulikud on sammasrõdud. Moodsas majas oli telefon, elekter, keskküte ning
veevarustus. 19. sajandi keskel valminud valitsejamaja (varasem härrastemaja)
ehitati 1920. aastail ulatuslikult ümber. Stiilsed maakividest ja tellistest
kõrvalhooned paiknevad funktsionaalsete rühmadena pargist kagus ja edelas.
Tähelepanuväärsed on viinavabrik (1864), härjatall, punastest tellistest karjaõu
koos meierei ja väravatega ning suur ait (19. sajandi keskpaik). 1913. aastal valmis
tahutud maakivist ait-kuivati, mis oli esimene elektrifitseeritud ja automatiseeritud
ait-kuivati Baltikumis. Ansamblisse kuulub 29 hoonet ja rajatist. Endise viljapuuaia
kohale ehitati 1985. aastal uus hoone: Eesti pikim koolimaja (arhitekt K. Karu).
Härrastemaja koos kõrvalhoonete ja pargiga on muinsuskaitse all. Park on
looduskaitse all aastast 1959, selle pindala on 10,2 hektarit.
Park rajati 19. sajandi keskel. Esialgne väike park oli korrapärases stiilis, sellest
on säilinud vanad pärnad, tammed ja jalakad. 1903. aastal kujundati park
kuulsa aiaarhitekti G. Kuphaldti projekti järgi ümber inglise stiilis. Vabakujuline
maastikupark eraldas eluhooned majandushoonetest. Viljapuuaias oli suur
triiphoone, kus kasvas palju eksootilisi taimi. 1976. aastal parki rekonstrueeriti
K. Lootuse projekti järgi. 2008. aastal tiigid korrastati ja puhastati.
Olustvere park on Polli (1880), Kehtna (1890), Lohu (1885) ja Oru (1889–1901)
parkide kõrval üks paremini säilinud G. Kuphaldti kujundatud mõisaparke.
128 | Viljandimaa