Lõuna-Eesti pargid - Keskkonnaamet
Lõuna-Eesti pargid - Keskkonnaamet
Lõuna-Eesti pargid - Keskkonnaamet
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
kaitseks. 20. sajandi II poolel täiendati ja hooldati parki pidevalt (tehnikumi õpetaja<br />
L. Kuppari eestvõttel).<br />
Pargi südamik koos peahoonega asub keskaegse kindluse kohal, mida piirab<br />
hobuserauakujuline ojast paisutatud tiik – Kõvvõrjärv. Ida pool on kunagisest<br />
vallikraavist kujundatud kaks tiiki. Sissesõidutee üle kivisilla lõpetavad kõrged<br />
valged väravapostid. Peahoone ees asub ovaalne ringtee, muruplatsi ilmestavad<br />
pügatud elupuud. Kõrvalhoone ja tiigi vahel on purskkaevu alus. Pargi keskel<br />
paikneb ringteega ümbritsetud kivist terrass. Sillakesed ühendavad vanemat<br />
pargiosa tiigi ümber asuva vabakujulise pargi ja tiigisaarega. Vee piiril ja pargis<br />
looklevad romantilised teerajad läbi looduslike pargiaasade ning seal paiknevad<br />
ka istumiskohad. Pargi lääneservas kasvab 90–95 aastat tagasi rajatud tammik.<br />
Kärnerimaja juures on osaliselt säilinud aiandit piiranud punane telliskivimüür.<br />
Valitsejamaja ja aida vahel on katusekividega kaetud madal maakivimüür, millel<br />
on kõrged tellistest laotud postid. Mõisast suundub kirdesse umbes 1,8 kilomeetri<br />
pikkune tammeallee Uue-Antsla pargini. Madalates kohtades on istutatud<br />
tamme asemel hõberemmelgat. Tamme-pärna allee suundub loodesse mõisnike<br />
matmispaika, nn kabeliparki.<br />
Park on väga liigirikas, seal kasvab 112 taksonit puid ja põõsaid (2006). Peamine<br />
puuliik on tamm. Pargis on rohkesti erinevaid põõsaid, mis pole vanades parkides<br />
kuigi tavaline. Tiigi ääres kasvab eri liiki pajusid, põhjaosas rohkesti lehiseid.<br />
Haruldasemad liigid on hilistoomingas, punane leeder, juudapuulehik, himaalaja<br />
hortensia, siberi (H = 23 m) ja Mayri nulg (Ü = 50 cm) jt. Suurim puu pargis on<br />
tamm (Ü = 643 cm).<br />
Pargis elab kaitsealune tamme-kirjurähn ning nahkhiired: põhja-nahkhiir,<br />
veelendlane, suurkõrv, tiigilendlane, pargi-nahkhiir ja kääbus-nahkhiir.<br />
Kuningapoja tammed<br />
Pargi vanimaid ja võimsamaid tammesid endise tõllakuuri/võimla taga tiigi ääres<br />
astangul kutsutakse Rootsi kuninga või Kuningapoja tammedeks. 1601. aastal<br />
peatus Rootsi-Poola sõja ajal linnuses Södermanlandi hertsog, hilisem kuningas<br />
Karl IX. Tema abikaasa tõi ilmale poja, kellele pandi nimeks Carl Philippe. Poja<br />
sünni auks olevatki isa tammed istutanud.<br />
Võrumaa |<br />
133
Change language