Lõuna-Eesti pargid - Keskkonnaamet

Park on looduskaitse all aastast 1959, selle pindala on 6,3 hektarit. Ala kuulub
1973. aastast Kuressaare vanalinna muinsuskaitsetsooni.
Kuressaare lossipark on vabakujuline maastikupark, mis ümbritseb kunagist
Kuressaare piiskopilinnust. Enamik teid on suunatud väljakule, mis asub Kuursaali ja
kõlakoja vahel. Jalutusteed kulgevad ümber vallikraavi mööda kindlustusvalli, neid
ääristavatesse alleedesse on istutatud vahtrad, paiguti harilikud ja läänepärnad
ning jalakad ja künnapuud. Tumedad kuuskederühmad ja pooppuude rida
on iseloomulikud pargi kirdeosale. Riigipeade Pargihiie rajamist alustati seal
2002. aastal. Linna külastanud riigipeadest on tammepuu istutanud Eesti Vabariigi
president A. Rüütel (2002), Läti Vabariigi president V.-V. Freiberga (2002), Leedu
Vabariigi president V. Adamkus (2005), Poola Vabariigi president A. Kwaśniewski
(2005), Eesti Vabariigi president T. H. Ilves (2007) ja Hollandi kuninganna Beatrix
(2008). Rootsi Kuningriigi suursaadiku L. A. Grundbergi (1992) istutatud tamme
juures on Lossipargi 150. aastapäeva mälestuskivi.
Kuressaare lossipark on liigirikas, siin kasvab 69 liiki puid ja põõsaid (2010),
millest 51 on võõramaised. Enamiku pargipuistust moodustavad vahtrad,
palju on saari, kuuski, jalakaid, hobukastaneid, harilikke ja läänepärnasid,
vähemal määral kasvab pooppuid, tammesid, künnapuid, euroopa lehiseid
ja põldvahtraid. Rohkearvulistest põõsastest on enim harilikke ja laialehiseid
ebajasmiine, lumimarju ja valgeid sireleid, esindatud on harilik kikkapuu,
ungari sirel, villane lodjapuu, Lemoine’i deutsia, karvane ja harilik viirpuu.
Saaremaa |
65