Lõuna-Eesti pargid - Keskkonnaamet

asuvatest Huntaugu mägedest eraldab Lossimägesid järsunõlvaline Valuoja
org. Pargi puistu on vabakujuline, looklevad teed kulgevad kindlustusrajatistel.
Lossipargis on kaks väikest tiiki, neist üks on paisutatud Valuojale. Rippsillast
üle oru asub Mõttetarga puiestee ehk Filosoofi allee, mille istutasid
1881. aastal Viljandi maagümnaasiumi poisid. 2009. aastal istutas alleele pärna
president T. H. Ilves. Filosoofide allee juurde paigutati 1996. aastal Urikivi.
Väliseestlasest skaudijuht Ü. Uluots lasi teha Viljandi kiviraiumistöökojas
aukudega ohvrikivi ja pühenduskivi, millele on raiutud „Kalevipojast“ pärit värsid.
Kaevumäel on väike mälestuskivi 1223. aastal peetud lahingu meenutuseks.
Pargi loodeosas paljandub Kesk-Devoni Aruküla lademe pruunikaspunane liivakivi.
6,1 meetri kõrgune ja 21,3 meetri laiune paljand on looduskaitse all 1959. aastast.
Park on keskmise liigirikkusega, kokku kasvab seal 36 liiki puid ja põõsaid (2006).
Peamised puuliigid on tamm, vaher ja pärn. Haruldasemad liigid on torkav kuusk,
siberi ja hall nulg, vene lehis. Suurima Filosoofide alleel asuva pärna ümbermõõt
on 321 cm.
Viljandi lossipargis elavad kaitsealused nahkhiired: põhja-nahkhiir, tiigilendlane,
veelendlane, suurvidevlane, pargi-nahkhiir, suurkõrv, hõbe-nahkhiir, Brandti
lendlane ja habelendlane ning kodukakk, raudkull, tamme-kirjurähn, hallpearähn
ja väänkael.
Infotahvel asub II Kirsimäel kiige juures. Kirsimäel tegutseb Pärimusmuusika Ait
ja kohvik, Kaevumäel asub vabaõhulava ja pingid.
Kalevipoeg ja Vetevaim
Viljandi järve ääres võistlesid Kalevipoeg ja Vetevaim kiviviskamises. Vetevaim
suutis kivi visata Võrtsjärve kaldale, Kalevipoeg aga lennutas oma kivi Peipsi
äärde välja.
Kirik järve põhjas
Järve kaldal seisnud kord kirik, mis vajunud järve, kui seitse venda pühapäeval
korraga kirikusse läinud.
Vaata ka aeropanoraamfotot (autor J. Tammet): http://pano.coptercam.ee/
viljandi_linnus/.
126 | Viljandimaa