Lõuna-Eesti pargid - Keskkonnaamet

Suuremaid töid tehti Lossipargis 1920. ja 1930. aastail. Suure osa töödest tegid
arestandid, kes said nii oma karistuse kestust vähendada. Istutati puid, pärna- ja
tammealleed, rajati teed ja paigaldati pingid ning mõisaparki ehitati laululava.
Linna pargiga ühendav sild üle vallikraavi rajati 1925. aastal. Lossi tänava ja esimese
Kirsimäe vahele projekteeris silla J. Fuks. Kuigi nimekonkursi võitis Lossi sild,
hakati seda rahva hulgas kutsuma ehitusaegse linnapea J. Varese järgi Varese
sillaks. 1931. aastal paigutati Kaevumäelt üle 15 m sügavuse vallikraavi rippsild,
mis varem asus Tarvastus. Mõisnik C. von Mensenkampff kinkis Riias 1879. aastal
valmistatud malmist portaalid ja kandetrossid Viljandi linnale. 50-meetri pikkune
sild rekonstrueeriti 1995. Aastail 1936–1938 oli lossipargis väike loomaaed hirvede,
põdra ja faasanitega. Alates 2011. aastast parki rekonstrueeritakse – avatakse
vaateid, kujundatakse puistut, korrastatakse teid, rajatakse valgustus, ehitatakse
sillad Kirsimägede ja Kaevumäe vahele.
Lossipark asub Viljandi ürgoru veerul. Pargis on väga vaheldusrikas reljeef,
oluline roll on varemetel ja sügaval asuval veepeeglil. Viljandi järvele avaneb
kauneid vaateid pargi eri paigust. Lossimäed moodustuvad kolmest künkast:
Kaevumäest ja kahest Kirsimäest, mille vahel on sügavad orud. Pargi lääneosas
Viljandimaa |
125