Terve loom ja tervislik toit

14 15
SISEPARASIITIDE LEVIKUST JA TÕRJEST
SIGADEL EESTIS
Toivo Järvis, Erika Mägi
EMÜ VLI, nakkushaiguste osakond
Sissejuhatus
Parasiitide põhjustatav kahju seakasvatusele erineb suurel määral,
sõltudes peamiselt geograafilisest piirkonnast, farmitüübist, sigade
pidamisviisist, söötmisest, seatõust, esinevate parasiidiliikide
virulentsusest, nakkuse intensiivsusest ja rakendatavast
haigustõrjest.
On leitud, et parasitaarhaigustest põhjustatud kahju sigadel
on suurem kui bakterite ja viiruste tekitatu (Popiolek jt., 2009),
seda eelkõige kliiniliste tunnusteta haiguskulu korral. Uurimustes
rõhutatakse sigade juurdekasvu vähenemist, halvenenud
söödakasutust, väiksemaid pesakondi, imikpõrsaste elujõuetust,
indlemise aktiivsuse langust, elundite praakimist, sealiha hulga ja
kvaliteedi langust jm (Lawlor ja Lynch, 2007; Nosal ja Eckert, 2005
jpt). Nakatumisel koktsiididega (Isospora, Eimeria) tekib põrsastel
kõhulahtisus ja veetustumine, mis viib juurdekasvu vähenemiseni
ja soodustab sekundaarnakkuse arenemist (Worliczek jt., 2009;
Mundt jt., 2007 jpt.).
Käesoleva uurimistöö põhieesmärgiks oli saada ülevaade sigade
nakatatusest siseparasiitidega Eesti farmides.
Materjal ja meetodid
Proovid sigadelt võeti Eesti 11 maakonna 84 sigalast. Kokku uuriti
parasiitide munade suhtes 3678 koproproovi, rakendades peamiselt
McMasteri flotatsioonimeetodit. Uuritud sigalatest oli suurfarme
(201 – 11000 siga) 31, keskmise suurusega farme ( 11 – 200 siga)
17, väikefarme (1 – 10 siga) 31 ja ökofarme 5.
Farmitüüpide vahelist erinevust parasiitide levimuses hinnati
kahefaktorilise logistilise mudeli abil, millest leiti nii p-väärtused
kui ka nakatumise šansside suhted. Erinevuste statistilise olulisuse
testimiseks kasutati Wilcoxoni testi. Tuvastatud erinevused loeti
statistiliselt olulisteks p < 0,05 korral.
Tulemused ja arutelu
Uuritud seafarmidest esines siseparasiite 71,4%-l, uuritud sigadest
aga 22,7%-l. Rohkem kui pooltes farmides esines seasolge Ascaris
suum (54,8%) ja sea sõlmpihtlane Oesophagostomum spp. (51,2%).
Samad parasiidid domineerisid ka sigadel leitud parasiitide hulgas.
Koktsiididega tabandunud seafarme oli 23,8% ja nakatunud sigu
6,6% uuritutest. Eimeeriaid leiti kõigis koktsiididega tabandunud
farmides ja 86,5% koktsiidinakkusega sigadel. Isospoorid
tuvastati 10%-l koktsiididega tabandunud sigalatest ja 4,9%-l
koktsiidinakkusega sigadel. Esines ka peiteoslasi (Cryptosporidium
sp). Nugiussidest diagnoositi veel sea varbussi (Strongyloides
ransomi) ja sea piugussi (Trichuris suis).
Täheldatav oli selge tendents – mida väiksem ja “maalähedasem”
on farm, seda enam on parasiitidega nakatunud sigu (p < 0,001).
Nii oli uuritud ökofarmidest kõigis siseparasiitidega nakatunud
75% või enam sigu, kusjuures 100%-line levimus ilmnes 60%-l
farmidest. Väikefarmidest oli nakatunud sigadeta vaid 16,1%, samas
oli parasiitide levimus 75% või suurem 80,7%-l väikefarmidest.
Keskmise suurusega farmidest ei leitud parasiite 17,6%-l, kusjuures
100%-line levimus ilmnes 41,2%-l farmidest. Suurfarmidest
oli koguni 87,1%-l invasiooni ekstensiivsus alla 25%, sh olid
parasiidivabad 45,2% suurfarmidest (joonis 1).
Käesoleva uurimistöö alusel (p < 0,05) on ökofarmis peetaval seal
šanss nakatuda parasiitidega 3,8 korda suurem kui väikefarmis; 13,9
korda suurem võrreldes keskmise suurusega farmis peetava seaga
ja 85,3 (!) korda suurem kui suurfarmis. Väikefarmis peetavatel
sigadel on nakatumisšanss 3,7 korda suurem kui keskmise suurusega