Terve loom ja tervislik toit
Terve loom ja tervislik toit
Terve loom ja tervislik toit
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
58 59<br />
LIHAAHEL, LOOMSED KÕRVALSAADUSED JA<br />
NENDE EFEKTIIVSEM KASUTAMINE<br />
Kristi Kerner, Lembit Lepasalu 1 , Urmas Sannik 2<br />
1<br />
– Eesti Maaülikool, toiduteaduse <strong>ja</strong> toiduainete tehnoloogia<br />
osakond, 2 - Toidu- <strong>ja</strong> Fermentatsioonitehnoloogia Arenduskeskus<br />
Toiduainete toodangu maht üldjoontes vastab maailma elanikkonna<br />
bioloogilistele va<strong>ja</strong>dustele, kuid toidu ebaühtlase kättesaadavuse<br />
tõttu kannatab maailmas kuni mil<strong>ja</strong>rd inimest näl<strong>ja</strong> all. Eriti kõrge<br />
on defitsiit valkude, sealhulgas <strong>loom</strong>se päritoluga proteiini osas.<br />
Teisest küljest aga <strong>loom</strong>sete valkude tootmine ei ole loodussäästlik,<br />
sest selleks kulutatakse maailmas suures koguses sööta. Näiteks<br />
1 kg kondiga liha tootmiseks, milles on ca 25% valku kulub 2,3 kg<br />
teravil<strong>ja</strong>. Kuid vaatamata aastakümneid läbiviidud uurimistöödele<br />
tõendamaks <strong>loom</strong>se valgu asendamise otstarbekust taimsete<br />
valkudega, ei ole see osutunud piisavalt põhjendatuks.<br />
Peetakse otstarbekaks, et <strong>loom</strong>se päritoluga valgud moodustaksid<br />
ligikaudu poole valkude koguratsioonist. Optimaalseks tarbimise<br />
hulgaks loetakse keskmiselt kuni 100 g puhast valku ööpäevas.<br />
Loomse päritoluga toiduks kõlbulikud valgud moodustavad alla<br />
viiendiku kogu maakeral saadaolevast toiduvalgu fondist. Samal<br />
a<strong>ja</strong>l läheb liha töötlemisel kaduma põhjendamatult suur osa – kuni<br />
30% toiduks kõlbulikust valgust.<br />
Vastavalt Euroopa Parlamendi <strong>ja</strong> Nõukogu määruse (EÜ) nr<br />
1069/2009 järgi, tekivad <strong>loom</strong>sed kõrvalsaadused peamiselt<br />
inimtoiduks mõeldud <strong>loom</strong>ade tapmise a<strong>ja</strong>l <strong>ja</strong> <strong>loom</strong>sete saaduste<br />
tootmisel ning surnud <strong>loom</strong>ade kõrvaldamise <strong>ja</strong> haigusmeetmete<br />
võtmise käigus.<br />
Käesoleval a<strong>ja</strong>l tekib Eestis <strong>loom</strong>seid jäätmeid ca 30 tuhat tonni<br />
aastas, millest kolmandik või isegi pool kogusest oleks võimalik<br />
tehnoloogiate ümberkorraldamisega säästa <strong>ja</strong> suunata osaliselt<br />
toiduotstarbeks, lemmik<strong>loom</strong>atoiduks, kalade söödaks <strong>ja</strong> osaliselt<br />
<strong>loom</strong>asöötade tootmiseks.<br />
Eestis on <strong>loom</strong>sete kõrvalsaaduste <strong>ja</strong> jäätmete töötlemine<br />
tunnustatud Väike-Maar<strong>ja</strong> LJKT-s, Rakvere LT <strong>ja</strong> AS Atria.<br />
Siiski üheski praegu Eestis liha toomise kõrvalprodukte töötlevas<br />
ettevõttes ei väärindata toorainet sellisel määral nagu oleks võimalik<br />
<strong>ja</strong> va<strong>ja</strong>lik; suur osa toorainest või pooltöödeldud komponentidest<br />
jääb kasutamata, lastakse kanalisatsiooni või põletatakse. Sellega<br />
reostatakse ökoloogilist keskkonda <strong>ja</strong> jäetakse kasutamata liha<br />
töötlemise kõrvalsaadused, mis on eelkõige kõrge väärtusega<br />
proteiini allikaks.<br />
Hiljuti investeeris Rakvere Lihakombinaat <strong>loom</strong>sete kõrvalsaaduste<br />
käitlemise protsessi uuendamisse. Rekonstrueeritud <strong>ja</strong>am on praegu<br />
Eesti võimsaim. Rekonstrueerimise tulemusel säästab ettevõte<br />
14% maagaasi aastasest va<strong>ja</strong>dusest, kasutades protsessis tekkivat<br />
<strong>loom</strong>set rasva ettevõttele auru tootmiseks. Lisaks säästetakse<br />
aastas 53 000 m 3 põh<strong>ja</strong>vett, mis moodustab 9% ettevõtte aastasest<br />
veeva<strong>ja</strong>dusest.<br />
Investeering <strong>loom</strong>sete kõrvalsaaduste käitlemisse on oluline, kuna<br />
utiliseerimise saadusi on võimalik efektiivsemalt <strong>ja</strong> ratsionaalsemalt<br />
ära kasutada. Näiteks, Rakvere Lihakombinaadi <strong>loom</strong>sete<br />
kõrvalsaaduste käitlemis<strong>ja</strong>amas kasutusel oleva tehnoloogia abil<br />
väheneb taastumatute looduslike mater<strong>ja</strong>lide, nagu maagaas <strong>ja</strong><br />
põh<strong>ja</strong>vesi kasutamine <strong>ja</strong> toimub tootmises tekkivate kõrvalsaaduste<br />
ümbertöötlemine <strong>ja</strong> nende täielik ärakasutamine.<br />
Nimetatud <strong>ja</strong>am käitleb 18 kuni 25 tonni ettevõttes päevas tekkivaid<br />
<strong>loom</strong>seid jäätmeid. Ühest tonnist <strong>loom</strong>setest kõrvalsaadustest<br />
saab 120-150 kg rasva <strong>ja</strong> 250-300 kg lihakondi<strong>ja</strong>hu. Tekkiv<br />
<strong>loom</strong>ne rasv ladustatakse mahutitesse ning kasutatakse energia<br />
tootmiseks. Lihakondi<strong>ja</strong>hu kasutavad põllumehed väetisena mulla<br />
vil<strong>ja</strong>kuse tõstmiseks kuid on mitmeid efektiivsemaid mooduseid<br />
lihakondi<strong>ja</strong>hu kasutamiseks.<br />
Lihakondi<strong>ja</strong>hu on <strong>loom</strong>ne kõrvalsaadus. Kogu lihakondi<strong>ja</strong>hu toodang<br />
Euroopa Liidus ületab 3 500 000 tonni aastas. Euroopas, alates<br />
1. maist 2003, klassifitseeritakse lihakondi<strong>ja</strong>hu teiste <strong>loom</strong>sete
Change language