Terve loom ja tervislik toit
Terve loom ja tervislik toit
Terve loom ja tervislik toit
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
90 91<br />
tundlikkuspiir beetalaktaamantibiootikumide puhul on lähedane<br />
MRL väärtusele (näiteks testi kloksatsilliini tundlikkuspiir on 20-30<br />
ppm, MRL on 30 ppm). Uuringu tulemus näitab, et BetaStar testiga<br />
positiivse tulemuse andnud piimaproov andis 100% juhtudest<br />
positiivse tulemuse ka Delvotestiga, st jääkide sisaldus proovides<br />
oli MRL väärtusega sarnane või suurem. Seega paljudel juhtudel<br />
ei taga ravimi kasutamise järgne keeluaeg ravimijääkide sisaldust<br />
piimas alla lubatud piirnormide. Vastavalt Eestis kehtivatele<br />
ravimialastele õigusaktidele klassifitseeritakse ebapiisav keeluaeg<br />
ravimi kõrvaltoimeks ning sellest tuleks teavitada Ravimiametit<br />
või otse ravimi toot<strong>ja</strong>t. Ravimiameti andmetel ebapiisava keelua<strong>ja</strong><br />
esinemise kohta kõrvaltoimete teatisi viimase 5 aasta jooksul<br />
laekunud ei ole.<br />
Kokkuvõte<br />
Uuringu tulemus näitab, et ravimijääkide esinemine toorpiimas<br />
võib olla Eestis tõsine probleem. Kindlasti on tarvis teemat<br />
järgnevatel aastatel põh<strong>ja</strong>likumalt uurida, ravimijääkide võimalik<br />
sisaldus piimas on ohtlik meie kõigi tervisele ning mõjutab oluliselt<br />
ka piimatoodete kvaliteeti.<br />
Kasutatud kir<strong>ja</strong>ndus<br />
1. Roger Blowey, Peter Edmondson. Mastitis Control in Dairy Herds.<br />
Second edition, lk. 245-247, CABI Publishers, 2010.<br />
2. A.Viltrop.Veteriaarepidemioloogia käsiraamat. EMÜ Kir<strong>ja</strong>stus,<br />
2006.<br />
3. Euroopa Parlamendi <strong>ja</strong> nõukogu määrus (EÜ), 6. mai 2009 nr.<br />
470/2009.<br />
4. Komisjoni määrus (EL), 22. detsember 2009 nr. 37/2010.<br />
BIOFILMIDE TEKE JA SELLEGA SEONDUVAD<br />
RISKID TOIDUAINETE TÖÖSTUSES<br />
Mati Roasto 1 , Marko Breivel 2 , Priit Dreimann 3<br />
1<br />
Eesti Maaülikool, Veterinaarmeditsiini <strong>ja</strong> <strong>loom</strong>akasvatuse<br />
instituut, toiduhügieeni osakond<br />
2<br />
Veterinaar- <strong>ja</strong> Toiduamet<br />
3<br />
AS Rakvere Lihakombinaat<br />
Sissejuhatus<br />
Esimesed kir<strong>ja</strong>likud allikad, mis viitavad biofilmi avastamisele<br />
pärinevad mikroskoobi leiuta<strong>ja</strong> Antonie van Leeuwenhoek´i sulest.<br />
Nimelt kirjutas ta aastal 1684 järgmist: “Uuringutele toetudes tegin<br />
järelduse, et äädikas, millega ma oma hambaid pesin, tappis üksnes<br />
neid “Loomi”, mis paiknesid hammaste välimises kestas, kuid ei<br />
suutnud läbida kogu kesta”. Eeltoodust võime järeldada seda, et<br />
kirjutise autor oli avastanud mikroobidepõhise paikse koosluse,<br />
mille likvideerimine pinnamater<strong>ja</strong>lilt (hammastelt) nõudis äädika<br />
kasutamisest midagi enamat (Agle, 2007). Järgmine, juba palju<br />
täpsem, biofilmi kirjeldus pärineb aastast 1978 <strong>ja</strong> selle autoriks on John<br />
William Costerton, kes kirjeldas biofilmi mikroobidepõhise paikse<br />
kooslusena, mis ise<strong>loom</strong>ustub rakkude pöördumatu kinnitumisega<br />
aluspinnale ning üksteisele. Järgnevates uuringutes leiti, et paljudel<br />
mikroobidel on võime kinnituda erinevatele pindadele, paljuneda<br />
seal <strong>ja</strong> moodustada mikrokolooniaid ning produtseerida põhiliselt<br />
eksopolüsahhariididest <strong>ja</strong> glükoproteiinidest koosnevat ainemassi,<br />
mis kaitseb biofilmi koosluses olevaid mikroorganisme ebasoodsate<br />
väliskeskkonna tegurite eest (Costerton et al., 1994). Võttes kokku<br />
biofilmi käsitleva terminoloogia võime öelda, et paljudel bakteri<br />
liikidel on võime kinnituda erinevatele pindadele <strong>ja</strong> seepärast esineb<br />
neid paljudes ökosüsteemides, nad kasvavad kõigest vähese vee <strong>ja</strong><br />
<strong>toit</strong>ainete abil <strong>ja</strong> moodustavad pindadele kihi, mida nimetatakse<br />
biofilmiks. Mikroobide omadust moodustada biofilm võib pidada<br />
nende ellujäämisstrateegiaks, mille abil nad optimeerivad saadaval<br />
olevate <strong>toit</strong>ainete kasutuse (Donlan <strong>ja</strong> Costerton, 2002). Kuivadele
Change language