Terve loom ja tervislik toit
Terve loom ja tervislik toit
Terve loom ja tervislik toit
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
30 31<br />
6. Tiinestuse sõltuvus vanusest <strong>ja</strong> kehamassist<br />
Mullikad, kes tiinestusid suguselekteeritud spermaga<br />
seemendamisel olid 481,6 ± 72,1 päeva vanad <strong>ja</strong> kaalusid 407,8<br />
± 32,2 kg, Mittetiinestunud olid 466,6 ± 68,2 päeva vanad <strong>ja</strong><br />
kaalusid 409,9 ± 37,8 kg (p > 0,05). Tavaspermaga seemendatud<br />
mullikate vastavad andmed olid 486,9 ± 80,1 päeva <strong>ja</strong> 423,5 ± 33,1<br />
kg ning 489,0 ± 70,9 päeva <strong>ja</strong> 417,2 ± 30,8 kg (p > 0,05). Seega<br />
seemendusealiste (14-18 kuud vanad) <strong>ja</strong> normaalselt arenenud<br />
(kehamass vähemalt 350 kg) mullikate tiinestus ei sõltunud nende<br />
vanusest ega kehamassist.<br />
Järeldused:<br />
1. Seemendusealisi mullikaid tuleb enne seemendamisele<br />
eraldamist rektaalselt uurida, et õigeaegselt praakida<br />
kaasasündinud anomaaliatega <strong>loom</strong>ad. Kui lahksoolise kaksikuna<br />
sündinud lehmikut soovitakse jätta kar<strong>ja</strong> täienduseks, siis tuleks<br />
tema potentsiaalset sigimisvõimet määrata toruproovi abil.<br />
2. Mullikate seemendamisel 2,1 miljoni suguselekteeritud spermiga<br />
moodustab tiinestumine 79,2%-90,1% tiinestumisest tavaspermaga<br />
seemendamisel.<br />
3. Suguselekteeritud spermide paigutamisel emakasarve või<br />
emakakehasse mullikate tiinestumine ei erine.<br />
4. Suguselekteeritud <strong>ja</strong> tavaspermaga seemendamine spontaansest<br />
või prostaglandiiniga indutseeritud innast annab kõrgema<br />
tiinestumise, võrreldes inna sünkroniseerimise <strong>ja</strong> fikseeritud a<strong>ja</strong>l<br />
seemendusega.<br />
5. Mullikate tiinestumine on kõrgem tugeva inna puhul, võrreldes<br />
nõrgalt avaldunud innaga.<br />
6. Mullikate tiinestumine ei sõltu sellest, kas <strong>loom</strong>ad on<br />
vabapidamisel või lõas.<br />
7. Mullikate tiinestumine sõltub pullist, kusjuures võrreldes<br />
tavaspermaga on suguselekteeritud spermaga seemendamisel<br />
tiinestuse erinevused sõltuvalt pullist suuremad.<br />
LEHMA JA PÕDRALEHMA VAAGEN<br />
VÕRDLEVANATOOMILISELT<br />
Esta Nahkur, Vladimir Andrianov, Mihkel Jalakas,<br />
Enn Ernits, Eha Järv<br />
1<br />
EMÜ VLI morfoloogia osakond; 2 VLI teraapia osakond; 3 VLI<br />
sigimisbioloogia osakond<br />
Sissejuhatus<br />
Morfoloogia osakonnas on aastaid uuritud lehmade vaagna<br />
ehitust <strong>ja</strong> selle konfiguratsiooni muutumist. Mater<strong>ja</strong>li on kogutud<br />
nii eri tõugu veistelt kui ka teistelt mäletse<strong>ja</strong>listelt. Lisaks leidub<br />
Zoomeedikumi anatoomia kogus võrdlusmater<strong>ja</strong>li varasematest<br />
aegadest. Seetõttu, et veisel on viimase sa<strong>ja</strong> aasta jooksul kehamass<br />
<strong>ja</strong> toodang järsult suurenenud, on huvitav jälgida ka vaagna ehituses<br />
toimunud muutusi (Jalakas <strong>ja</strong> Saks, 2000). Kui XX sa<strong>ja</strong>ndi algul kaalus<br />
Eestis keskmine holstein-friisi lehm 440 kg <strong>ja</strong> laktatsiooni toodang<br />
oli 2311 kg piima, siis kaasa<strong>ja</strong>l on EHF lehma kehamass 600–1000<br />
kg <strong>ja</strong> piimatoodang 7000–9000 kg. Kuna põder on suurmäletse<strong>ja</strong><br />
<strong>ja</strong> kuulub samuti sõraliste (Artiodactyla) seltsi ning mäletse<strong>ja</strong>liste<br />
(Ruminantia) alamseltsi, siis on teda sobiv veisega kõrvutada.<br />
Mater<strong>ja</strong>l <strong>ja</strong> metoodika<br />
Kasutati 21-lt erineva vanusega korduvalt poeginud põdralehmalt<br />
pärinevat mater<strong>ja</strong>li. Korduvalt poeginuteks ehk täiskasvanuteks<br />
loetakse Eesti tingimustes 4,5-aastaseid <strong>ja</strong> vanemaid <strong>loom</strong>i (Veero<strong>ja</strong><br />
et al., 2008).<br />
EHF lehmade uurimismater<strong>ja</strong>l pärineb Estonia OÜ-st <strong>ja</strong> Põlva<br />
POÜ-st. Uuriti 12 erinevas vanuses pluripaari vaagnat. Võrdluseks<br />
kasutati Tartus arheoloogilistel väl<strong>ja</strong>kaevamistel leitud XV–XVI <strong>ja</strong><br />
XVII sa<strong>ja</strong>ndist pärineva kahe täiskasvanud lehma puusaluid.<br />
Vaagnad puhastati, mõõdeti ning matsereeriti termostaadis.
Change language