Terve loom ja tervislik toit
Terve loom ja tervislik toit
Terve loom ja tervislik toit
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
80 81<br />
GENEETILISED PARAMEETRID PIIMA LAAPUMIS-<br />
JA KOOSTISNÄITAJATELE<br />
Mir<strong>ja</strong>m Vallas 12 , Henk Bovenhuis 3 , Tanel Kaart 12 , Kalev Pärna 4 ,<br />
Heli Kiiman 12 , Elli Pärna 12<br />
1<br />
EMÜ VLI, <strong>loom</strong>ageneetika <strong>ja</strong> tõuaretuse osakond<br />
2<br />
OÜ Tervisliku Piima Biotehnoloogiate Arenduskeskus<br />
3<br />
Wageningeni ülikool, tõuaretuse <strong>ja</strong> genoomika keskus<br />
4<br />
TÜ, matemaatilise statistika instituut<br />
Tervisliku Piima Biotehnoloogiate Arenduskeskuse alamprojekti<br />
käigus läbi viidud uuringu eesmärk on uurida piima laapumisomaduste<br />
parandamisvõimalusi geneetilisel teel eesti lehmapopulatsioonis.<br />
Selleks loodud Tervisliku Piima Biotehnoloogiate Arenduskeskuse<br />
andmebaasi COAGEN ® katseandmed aastatest 2005 – 2009 on<br />
aluseks piima laapumis- <strong>ja</strong> koostisnäita<strong>ja</strong>te ning piimatoodangu<br />
geneetiliste parameetrite hindamisele eesti holsteini tõugu<br />
lehmadele esimesel laktatsioonil (Vallas jt, 2010).<br />
Sissejuhatus<br />
Toorpiima laapumine on protsess, mille käigus toorpiimale lisatud<br />
laapensüümi toimel tekib kalgend. Selle keerulise protsessi<br />
ise<strong>loom</strong>ustamiseks kasutatakse peamiselt kahte laapumisnäita<strong>ja</strong>t.<br />
Laapumisaeg (RCT) on aeg laapensüümi lisamisest toorpiimale kuni<br />
kalgendi moodustumise alguseni. Kalgendi tugevus (E 30<br />
) määratakse<br />
30 minutit peale laapensüümi lisamist.<br />
Piima laapumine on oluline protsess juustutööstusele. Sellest sõltub<br />
juustu väl<strong>ja</strong>tulek <strong>ja</strong> kvaliteet. Heade laapumisomadustega piimast<br />
saab suurema koguse juustu. Seega aitab piima laapumisomaduste<br />
parandamine tõsta juustutööstuse efektiivsust <strong>ja</strong> kasumlikkust.<br />
Piima laapumist mõjutavaid tegureid on palju, sealhulgas ka<br />
<strong>loom</strong>adevahelised geneetilised erinevused, mille kohta annavad<br />
infot geneetilised parameetrid.<br />
Geneetiliste parameetrite abil saab hinnata selektsiooni võimalikkust<br />
ning efektiivsust piima laapumisomaduste parandamisel. Samas<br />
tuleb uurida ka laapumisomaduste seost piimatoodangu <strong>ja</strong> teiste<br />
oluliste piima koostisnäita<strong>ja</strong>tega, et vältida selektsiooni tulemusena<br />
ebasoodsat mõju neile näita<strong>ja</strong>tele.<br />
Viimase aastakümne jooksul on lehma piima laapumisomaduste<br />
geneetilisi parameetreid põh<strong>ja</strong>likumalt uuritud peamiselt Soomes<br />
(Ikonen jt, 2004) ning Itaalias (Cassandro jt, 2008). Need uuringud<br />
on näidanud selektsiooniks soodsa geneetilise varieeruvuse<br />
olemasolu vastavates lehmapopulatsioonides.<br />
Metoodika<br />
Jõudluskontrollis olevate lehmade piimatoodangu, koostis- <strong>ja</strong><br />
laapumisnäita<strong>ja</strong>te kontroll-lüpsi andmetest moodustati OÜ<br />
Tervisliku Piima Biotehnoloogiate Arenduskeskuse andmebaas<br />
COAGEN ® . Vastavad piimaproovid koguti Jõudluskontrolli Keskuse<br />
igakuiste kontroll-lüpside käigus. Jõudluskontrolli Keskuses määrati<br />
neist proovidest piima koostisnäita<strong>ja</strong>d ning registreeriti päevane<br />
piimatoodang. EMÜ VLI piima kvaliteedi uurimise laboratooriumis<br />
määrati lisaks piima pH ning laapumisnäita<strong>ja</strong>d RCT <strong>ja</strong> E 30<br />
.<br />
Eesti holsteini tõugu lehmade esimese laktatsiooni 7. – 305.<br />
lüpsipäeva andmed koguti aprillist 2005 kuni <strong>ja</strong>anuarini 2009.<br />
Lõplikus andmestikus oli 17577 vaatlust 4191 lehma kohta 73<br />
erinevast kar<strong>ja</strong>st üle Eesti. Analüüsitud lehmad olid 274 pulli<br />
järglased. Geneetiliseks hindamiseks kasutatud põlvnemisandmetes<br />
oli lisaks vaatlusandmetega lehmadele nende kolm põlvkonda<br />
esivanemaid, kokku 17185 <strong>loom</strong>a.<br />
Andmeanalüüsiks teisendati somaatiliste rakkude arv skooriks (SRS)<br />
Jõudluskontrolli Keskuses kasutataval viisil.<br />
Statistiline analüüs teostati programmiga ASReml.
Change language