Terve loom ja tervislik toit

98 99
(kvatid), kloori sisaldavaid ühendeid (naatrium- ja
kaltsiumhüpoklorit), alkohole, jodofoore ja happelisi ühendeid.
Kõige paremat biofilmide vastast toimet avaldab eeltoodutest
peräädikhape. Peräädikhappe eelisteks on: biofilme läbimisvõime,
piisava tihedusega vahu moodustamine, lai toimetemperatuuri
vahemik, vähene korrosioon, lai toimespekter, fosfaatide vaba e.
keskkonna sõbralikkus, orgaanilise mustuse taluvus, vesilahuste
lõhnatus jne. Sõltuvalt töödeldavast tootest tuleb meeles pidada,
et desinfitseerimisvahenditel pole alati bakterite eoseid hävitavat
efekti. Desinfitseerimisainete valmis töölahuste korduvkasutamine
on reeglina keelatud, sest sellel puudub desinfitseeriv toime ja seega
soodustatakse resistentsete mikroorganismide ja biofilmide teket.
Juhtudel, kus esineb probleeme teatud kindlate patogeenidega,
tuleb kindlustada, et kasutatavad vahendid on nende suhtes ka
piisava efektiivsusega.
Kokkuvõtteks esitame loetelu kohtadest, mis toiduainete
tööstustes kõige sagedamini seonduvad biofilmide tekke ja
probleemidega, nendeks on: põranda trapid ja heitvee ärajuhtimise
teed, seadmete ühendusklambrid, tsisternide põhjad, tihendid,
konveierite lindid, korrodeerunud metallpinnad, CIP-süsteemide
klapid ja kraanid, reservuaarpaagid, seadmete katted, soolveepritsid,
tenderisaatorid, õhukäitlemise süsteemid (nt. vahetamata filtrid)
ja pakkemasinad. Biofilmide vastane võitlus peab olema pidev,
sest juba tekkinud biofilme on väga raske eemaldada. Seega tuleb
toiduainete tööstuses põhitähelepanu osutada ennetavatele
meetmetele, mida artiklis ka põgusalt käsitleti. Biofilm ei ole
abstraktne vaid igapäevaselt ettevõtte tootmishügieeni mõjutav
nähtus mistõttu tuleb ettevõtte koristusega seonduvad lahendused
planeerida nii, et oleks arvestatud potentsiaalse biofilmi tekke ja
selle kohese likvideerimisega.
Kasutatud kirjandus
Agle, M.E. 2007. Biofilms in the Food Industry. In: Hans P. Blaschek,
Hua H. Wang and Meredith E. Agle (Editors). Biofilms in the Food
Environment. Blackwell Publishing, p. 3‐17.
Chmielewski, R.A.N., Frank, J.F. 2003. Biofilm formation and control
in food processing facilities. Comprehensive Reviews in Food
Science and Food Safety Vol 2, 22-32.
Costerton, J.W., Lewandowski, Z., de Beer, D., Caldwell, D., Korber, D.,
James, G. 1994. Biofilms, the cusomized microniche: a minireview.
Journal of Bacteriology, 176, 2137-2142.
Donlan, R.M. 2002. Biofilms: Microbial life on surfaces. Emerging
Infectious Diseases, 8(9), 881-890.
Donlan, R.M., Costerton, J.W. 2002. Biofilms: Survival mechanisms
of clinically relevant microorganisms. Clinical Microbiology Review,
15(2), 167-193.
Watnick, P., Kolter, R. 2000. Biofilm, city of microbes. Journal of
Bacteriology 182(10), 2675-2679.
Wirtanen, G., Storgaerds, E, Mattila-Sandholm, T. 2003. Biofilms. In
Encyclopedia of Food Sciences and Nutrition, Caballero, B., Trugo,
L. & Finglas, P. (eds). London: Academic Press. lk. 484-489. ISBN:
0-12-227055-X.